1922. aastal Tallinnas toimunud maailmameistrivõistlustel võitsid eestlased 3 kuld-, 3 hõbe- ja 5 pronksmedalit. Kuldmedali võitsid Alfred Neuland (kergekaal), Saul Hallap (keskkaal), Harald Tammer (raskekaal). Hilisematel aastatel jõudis maailmaklassi Arnold Luhaäär (1933 Euroopa meistrivõistluste hõbe, 1938 maailmameistrivõistluste pronks). 1966. aastal tõstis Olav Kool esimese eestlasena 3 tõstega 500 kg, järgmisel aastal ületas Jaan Talts selle tulemuse esimesena maailmas poolraskekaalus. Jaan Talts on kõigi aegade edukaim Eesti tõstja: ta on püstitanud 40 maailmarekordit ning võitnud olümpiamängudel kuldmedali (1972 raskekaalus) ja hõbemedali (1968 poolraskekaalus), 3 maailmameistrivõistluste kuldmedalit ja ühe hõbemedali ning 4 Euroopa meistrivõistluste kuldmedalit. Silmapaistvaid tulemusi on saavutanud ka Karl Utsar (1971 Euroopa meistrivõistluste pronksmedal raskekaalus). Tõstmine 2016
Pelé ( Edson Arantes do Nascimento)- Aastal 1958 tuli Brasiilia koos Peléga esimest korda maailmameistriks, seda saavutust korrati 1962. ja 1970. aastal. Pelé säras kõigil turniiridel: ta oli kiire, hea hüppevõime ja hiilgava tehnikaga edurivimees.Pelé on valitud 20. sajandi parimaks jalgpalluriks. Muhammad Ali (pärisnimega Cassius Marcellus Clay juunior, hüüdnimedega The Greatest, The Champ ja Louisville Lip)-1960. aasta suveolümpiamängudel võitis Ali poolraskekaalus kuldmedali. Pärast olümpiamänge hakkas Ali elukutseliseks sportlaseks. Ta pidas 61 kohtumist ja võitis neist 31 esimest. Kokku võitis ta 56 kohtumist, neist 37 nokaudiga. Ülejäänud 5 kohtumist ta kaotas, neist 1 nokaudiga. Amatöörina saavutas Ali 100 võitu 5 kaotuse kõrval. Niki Lauda- Austria vormelisõitja ja ettevõtja, kolmekordne Vormel 1 maailmameister.Vormel 1 sarjas võistles ta aastatel 19711979 ja 19821985
veebruar 1936, Tallinn) on Eesti poksija.Semjonov poksis aastatel 19541959 Tallinna "Tööjõureservides", kus tema treener oli Martin Linnamägi.Semjonov oli raskekaalus (üle 81 kg) Eesti NSV meister (1955). Ta osales Eesti NSV ja Leedu NSV 1956. aasta sõpruskohtumisel raskekaalus (üle 81 kg) ja kaotas oma kohtumise.Semjonov sai "Tööjõureservide" üleliidulistel meistrivõistlustel raskekaalus (üle 81 kg) III koha (1956). Ta oli 1958. aastal Leningradi oblasti meister poolraskekaalus (kuni 81 kg). Ta tegutses hiljem poksikohtuniku ja -treenerina. Kokkuvõtteks. Sain teada, kes oli esimene Maailmameister poksis ja natuke sain teada ka tema elust. Sain teada , et ka naised poksivad ja see on vaga voimas , sest see toestab , et ka naised suudavad meestega konkureerida. Sammuti sain teada , et Eesti ajaloos on vaga palju tuntuid poksijaid. Mis aga koige tahtsam sain teada mis on poks! Kasutatud materjal. www.wikipedia.ee www.Poks.ee
Noorim olümpiavõitja oli sõudja Bernard Malivoire (sündis 20. aprillil 1938, Prantsusmaa): 14 aastat, 3 kuud ja 3 päeva. Noorim sportlane oli 1500 m ujuja Enirique Granados (sündis 9. augustil 1939, Hispaania): 12 aastat, 11 kuud ja 21 päeva. Kuldmedali sai Johannes Kotkas kreeka-rooma maadluse raskekaalus, hõbemedali Heino Kruus, Ilmar Kullam ja Joann Lõssov korvpallis, pronksmedali Bruno Junk 10 km käimises. August Englas oli vabamaadluse poolraskekaalus 4. Nõukogude Liidu koondises osalesid eestlastest veel kergejõustiklane Mihhail Velsvebel, ujujad Endel Edasi ja Endel Press ning jalgrattur Nikolai Matvejev. Varumeestena olid Helsingis kaasas purjetajad Aare Aavik ja Hans Kaasik. Melbourne 22. november 8. detsember 1956 Esmakordselt toimusid olümpiamängud lõunapoolkeral, millest johtus hiline aeg. Mängude eripära oli selles, et Austraalias kehtis hobuste karantiin ja seetõttu tuli
augustil 1960 Tallinnas ● Ujuja ● 1980 võitsi suveolümpiamängudel kuldmedali 4*200 vabaujumises ja pronksmedali 400m vabaujumises ● 1982 sai ta ujumise maailmameistrivõistlustel hõbemedali 4*200 vabaujumises ● 2006 aasta valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks Jaan Talts ● Sündinud 19. mail 1944 Pärnumaal ● Tõstja ● Võitis 1972 kuldmedali olümpiamängudel tõstmises raskekaalus ● 1968 võitis hõbemedali olümpiamängudel poolraskekaalus ● 1970 ja 1972 võitis ta maailmameistri võistlustel kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali ● 1968, 1969, 1970 ja 1972 võitsi Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali ● 1967-1972 püstitas ta 41 maailmarekordit ● Eesti parim sportlane 1967-1970 ja 1972 ● NSV Liidu parim sportlane ● Eesti Punase Risti teenetemärk Jüri Tarmak ● Sündinud 21. juulil 1946 ● Endine tipp kõrgushüppaja ● 1972 võitis olümpiamängudel kuldmedali kõrgushüppes Svetlana Tširkova
Vabadussõjast taasisesesvumiseni. Tartu, 2005 7 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922 1922. aasta märtsis toimusid Stockholmis kreeka-rooma maadluse MM-võistlused, kuhu Eestist saadeti rahanappuse tõttu vaid kaks meest: Eduard Pütsep kärbeskaalus ja Artur Kukk poolraskekaalus. Pütsep (fotol) alustas turniiri seljavõiduga norralase Pederseni üle, teises ringis kohtus ta maailmameistri Väinö Ikoneniga ning alistas soomlase, aga finaaalis suudeti Pütsep seljatada, nii et viimane pälvis hõbemedali. Siiski on tegu Eesti esimese MM-i medaliga. Kahjuks oligi see nende võistluste ainukese medal, sest Artur Kukk jäi poolraskekaalus napilt neljandaks. Esimene rahvusvaheline spordivõistlus, mille Eesti ise korraldas, olid 1922. aasta tõstmise MM-võitslused
annaabi.ee 
