1.36 toodud lülitust . Sisendsignaali esimesel poolperioodil saab positiivse poolperioodi VT1 baas, transistor avaneb ja kollektor vool kulgeb joonisel näidatud suunas. Selle kollektori voolu toimel toimub ka kondensaator C laadimine ja kui järgmisel poolperioodil transistor VT1 suletakse ja VT2 avatakse, siis eelmisel poolperioodil laetud kondensaator hakkab nüüd toimima pingeallikana ja tekkib normaalne kollektori vool, milline läbib tarbijat eelmise poolperioodiga võrreldes vastassuunas, see tähendab, saame tarbijal normaalse vahelduvvoolulise signaali. Kasutatav kondensaator peab olema piisavalt suur mahtuvusega, vähemalt 500µF või suurem. Kui kondensaatori mahtuvus ei ole piisav, tekivad madalal sagedusel mittelineaarmoonutused, sest kui poolperiood on pikk, siis ei suuda kondensaator hoida pinget ja pinge hakkab poolperioodi keskel langema, ning selle tulemusena ei jälgi ka väljundvool enam sisendsignaali kuju.
vahelduvpinge üht perioodi (teise jaoks on vajalik teine türistor). Sümistor kui kahepolaarne seadis töötab mõlema poolperioodiga. Joonis 3.34. Trioodtüristoriga ja RC-faasinihkeahelaga vahelduvpinge poolperiood- regulaator [7]. Potentsiomeetri reguleerimine muudab nii kondensaatorile langeva positiivse poolperioodi faasinurka kui amplituudi, millega saavutatakse türistori avanemispunkti nihe vahemikus 0°...160°, võimaldades äärmises asendis peaaegu terve positiivse poolperioodi mahasurumist. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised
poolperioodi algul see tähendab positiivsel on väiksem kui 90 kraadi ja väljundis saame maksimaalsele lähedasele pingele. Vaadeldud juhul oli koormuseks aktiivtakistus. See on kõige sootsam viis sest vool ja pinge on faasis. Ning vool tarbijas lõppeb poolperioodi lõpul on aga induktiivtakistus. Induktiivse koormuse korral aga ei ole tarbijat läbiv vool ja pinge enam faasis sisuliselt tähendab see seda et vool läbi türistori ei lõppe koos positiivse poolperioodiga vaid see kestab seni kuni türistori läbiv vool on muutnud väiksemaks hHoidevoolust. Seda ajavahemiku mille vältel peale poolperioodi lõppu jätkub vool läbi türistori nimetatakse kommutatsiooni nurgaks. Kommutatsiooni nurga väärtus sõltub koormuseks oleva induktiiv ja koormuse suhtest. Kommutatsiooni nurgast põhjustatud sulgub türistor hiljem kui aktiivkoormuse korral ja see tõttu päädeb väljundisse ka mingi osa
On võimalik läbi ajada ka ühe toiteallikaga, kui kasutada joon.7.18 toodud lülitust . Sisendsignaali esimesel poolperioodil saab positiivse poolperioodi VT1 baas, transistor avaneb ja kollektori voolu toimel toimub ka kondensaator C laadimine ja kui järgmisel poolperioodil transistor VT1 suletakse ja VT2 avatakse, siis eelmisel poolperioodil laetud kondensaator hakkab nüüd toimima pingeallikana ja tekkib normaalne kollektori vool, milline läbib tarbijat eelmise poolperioodiga võrreldes vastassuunas, see tähendab, saame tarbijal normaalse vahelduvvoolulise signaali. Kasutatav kondensaator peab olema piisavalt suur mahtuvusega, vähemalt 500µF või suurem. Kui kondensaatori mahtuvus ei ole piisav, tekivad madalal sagedusel mittelineaarmoonutused, sest kui poolperiood on pikk, siis ei suuda kondensaator hoida pinget ja pinge hakkab poolperioodi keskel langema, ning selle tulemusena ei jälgi ka väljundvool enam sisendsignaali kuju. E Rt + C R1 VT1 R2 R3 R4
On võimalik läbi ajada ka ühe toiteallikaga, kui kasutada joon.7.18 toodud lülitust . Sisendsignaali esimesel poolperioodil saab positiivse poolperioodi VT1 baas, transistor avaneb ja kollektori voolu toimel toimub ka kondensaator C laadimine ja kui järgmisel poolperioodil transistor VT1 suletakse ja VT2 avatakse, siis eelmisel poolperioodil laetud kondensaator hakkab nüüd toimima pingeallikana ja tekkib normaalne kollektori vool, milline läbib tarbijat eelmise poolperioodiga võrreldes vastassuunas, see tähendab, saame tarbijal normaalse vahelduvvoolulise signaali. Kasutatav kondensaator peab olema piisavalt suur mahtuvusega, vähemalt 500µF või suurem. Kui kondensaatori mahtuvus ei ole piisav, tekivad madalal sagedusel mittelineaarmoonutused, sest kui poolperiood on pikk, siis ei suuda kondensaator hoida pinget ja pinge hakkab poolperioodi keskel langema, ning selle tulemusena ei jälgi ka väljundvool enam sisendsignaali kuju.
annaabi.ee 
