reeglina 30%-i, ka töötab väljundtrafo alalisvoolulise eelmagneetimisega, mille põhjustab kollektorvoolu alaliskomponent ja see eelmagneetimine halvendab trafo magnetahela tööd ja selle kompenseerimiseks tuleb trafo südamik valida suurem. Tulemusena kasutatakse selliseid lihtsaid lõppvõimendi lülitusi ainult mõnevatiste väljundvõimsuste korral. 1.9.2. Vastastaktlülituses lõppvõimendi Vastastaktlülituse põhimõte seisneb selles, et signaali erinevad poolperioodid võimendatakse erinevate transistoride poolt, ning eri transistoride poolt võimendatud signaali poolperioodid liidetakse kokku väljundtrafos nii, et tarbija saab normaalse signaali. U sis t U1 ,U2 U1 +() VT1
Generaatori ülesanne: toodab kõrgsagedusvoolu impulsse kaare paremaks süütamiseks keevitus- protsessis. 3. Kaitse drossel ja kaitse kondensaator Kaitse drosseli ja kaitse kondensaatori ülesanne: kaitseb transformaatorit kõrgsagedusvoolu impulsside eest. Vastasel juhul võivad kõrgsagedusvoolu impulssid rikkuda transformaatori mähist. 4. Filter kondensaator Filter kondensaatori ülesanne: tasandab erinevad voolu poolperioodid, mis võivad tekkida keevitus- protsessi käigus (alaldist voolu alaldamisel). 5. Kaitsegaasi etteande regulaator Kaitsegaasi etteande regulaatori ülesanne: elektromagnetilise kaitsegaasiklapi avamine ja sulgemine enne ja pärast keevitusprotsessi lõpetamist. 6. Juhtpult Juhtpuldi ülesanne: 6.1. keevitusaparaadi sisse ja välja lülitamine 6.2. keevitusvoolu tugevuse reguleerimine 6.3
ka töötab väljundtrafo alalisvoolulise eelmagneetimisega, mille põhjustab kollektorvoolu alaliskomponent ja see eelmagneetimine halvendab trafo magnetahela tööd ning selle kompenseerimiseks tuleb trafo südamik valida suurem. Tulemusena kasutatakse selliseid lihtsaid lõppvõimendi lülitusi ainult mõnevatiste väljundvõimsuste korral. 7.4.2. Vastastaktlülituses lõppvõimendi Vastastaktlülituse põhimõte seisneb selles, et signaali erinevad poolperioodid võimendatakse erinevate transistoride poolt, ning eri transistoride poolt võimendatud signaali poolperioodid liidetakse kokku väljundtrafos nii, et tarbija saab normaalse signaali. + + E E1 U1 U2 Usis VT1 VT2 iC1 iC2 Usis U1 ,U2 93 IC1 IC2 Ivälj t t t t U1 U2 +() (+) +() (+) (+) +() JOONIS 7.16 Põhiliseks erinevuseks tavalise lõppvõimendiga on see, et transistori lähtetööpunkt
väljundtrafo alalisvoolulise eelmagneetimisega, mille põhjustab kollektorvoolu alaliskomponent ja see eelmagneetimine halvendab trafo magnetahela tööd ning selle kompenseerimiseks tuleb trafo südamik valida suurem. Tulemusena kasutatakse selliseid lihtsaid lõppvõimendi lülitusi ainult mõnevatiste väljundvõimsuste korral. 7.4.2. Vastastaktlülituses lõppvõimendi Vastastaktlülituse põhimõte seisneb selles, et signaali erinevad poolperioodid võimendatakse erinevate transistoride poolt, ning eri transistoride poolt võimendatud signaali poolperioodid liidetakse kokku väljundtrafos nii, et tarbija saab normaalse signaali. Usis t U ,U U 1 2 1
..G2. Loenduri ümberlaadimine loendamise ajal ei muuda jooksva loendamise kulgu. 2. töömooduse korral töötab mikrolülitus nagu impulsigeneraator. Loendur jagab sisendimpulsside sageduse sinna salvestatud arvuga n. Kõrge nivooga signaali 1 kestus on (n-1) τ ja madala nivooga signaali 0 kestus võrdub τ, kus τ on sisendimpulsside periood. 3. töömooduse korral töötab mikrolülitus samuti nagu impulsigeneraator, mis jagab sisendsageduse arvuga n. Impulsside poolperioodid on paarisarvulise n korral võrdsed τ (n/2); paarituarvulise n korral on kõrge nivooga poolperioodi kestus τ (n+1)/2 ja madala nivooga poolperioodi kestus τ (n-1)/2. 4. töömooduse korral töötab mikrolülitus nagu programmiga juhitav taimer. Pärast etteantud arvu loendamist moodustatakse üksik madala nivooga impulss, mille kestus võrdub taktiimpulsside perioodiga τ. Signaale G0...G2 kasutatakse nii nagu 0. töömooduse korral. Samuti toimub loenduri ümberlaadimine.
annaabi.ee 
