klassitsismi ideesid kõige järjekindlamalt Alasti või poolalasti inimeste kujutamine tähendas klassitsismiajal tõelist antiigiimetlust. Kuigi alastiolekut püüti vanade kreeklaste ja roomlaste eeskujul mitte häbeneda, tekitas Paulina Borghese (Prantsuse keisri Napoleon I õde) poolpaljana poseerimise pärast tõsise skandaali. Maalikunst Klassitsistlik kunst avaldus mitmel erineval viisil kuid ühiseks nimetajaks sai baroki- ja rokokoovastasus. Kunst pidi endas kandma ajastu vaimu- olema õpetliku sisuga ja ülistama voorusi. Otsiti poliitilisi ja eetilisi ideaale, mille poole püüelda. Sageli leiti neid kirjandusest, ajaloost ja mütoloogiast. Parimaks vahendiks oma ideede teostamiseks oli ka maalikunstnike meelest antiikkultuuri poole pöördumine.
Ta vähkres rahutult oma asemel, tundes tõmmut tütarlast enesele nii lähedal olevat. Igal ööl maalis soniv kujutlus ta silmade ette Esmeralda kuju kõigis asendites, mis ta vere soontes keema ajas. Ta nägi, kuidas mustlastüdruk haavatud kapteni peal lamas, silmad kinni, ilus paljas rind Phoebuse veres, sel õndsuse hetkel, kui ülemdiakon ta kahvatutele huultele surus suudluse, mille leeki õnnetu isegi pool-minestanult tundis. Siis nägi ta teda jälle piinajate tooreste käte vahel poolpaljana, nägi, kuidas ta väike jalakene paljastati ja raudvintidega hispaania saapasse klammerdati, nägi ta väikest ümmargust säärt, nõtket, valget põlve. Nägi eriti seda elevandiluust põlve Torte-rue hirmsast riistapuust välja ulatuvat. Kujutles lõpuks noort tütarlast särgiväel, köis kaelas, paljaste õlgadega, paljajalu, peaaegu alasti, nagu ta teda viimasel korral oli näinud. Nende iharate kujutelmade mõjul tõmbusid ta käed rusikasse ja värin käis läbi selgroo.
Rõivasta mind, kuidas suudad, kuid kiirustame. Saad aru -- küsimuses on elu või surm.» Ketty sai sellest täielikult aru -- ühe käeliigutusega kattis ta d'Artagnani lillelise kleidi, laiaäärelise tanu ja mantliga, andis talle tuhvlid, mis d'Artagnan pistis paljaste jalgade otsa, ning tõmbas ta astmeid mööda alla. Oli viimane aeg -- mileedi oli juba kõlistanud ja äratanud kogu maja. Uksehoidja avas ukse samal hetkel, kui mileedi poolpaljana omalt poolt karjus läbi akna: «Ärge avage!» VIII KUIDAS ATHOS ILMA VAEVATA LEIDIS OMA VARUSTUSE. Noormees põgenes, saadetud mileedi ähvardavast, kuid võimetust zestist. Samal hetkel, kui ta kadus silmist, langes mileedi minestanult maha. D'Artagnan oli nii erutatud, et ta mõtlemata (sellele, mis võis saada Kettyst, läbis joostes poole Pariisist ja peatus alles Athose ukse ees. Hingeline segadus ning hirm, mis