Referaat või uurimustöö Juhendaja nimi Asukoht nt (Tartu) 2007 Uurimustöö vi referaadi vormistatakse arvutil: lehe formaat A4, reavahe 1,5, tähekõrgus 12 punkti. Kõik lk, välja arvatu tiitelleht, nummerdatakse. LK nr paigutatakse lk allääre keskele. Töö iga osa algab pealkirga (kirj. Suurte tähtedega ja poolpaksult esimese rea vasakusse serva). Tekstis ei kasuta taandrida. Teksti võib jaotada tühja reavahega lõikudeks. Tühi reavahe on ka põhiosa iga peatüki pealkira ees ja järel. Tekstis ei kasutada sõrendusi ja allajoonimist. Pealkirjad ja märksõnad kirjutatakse poolpaksult, oskussõnad (taimede ja loomade ladinakeelsed nimetused) kirj. Kursiivis. Tekst kirj. Lehe ühele küljele. Töö esitatakse lihtsas köites. Kokkuvõtte lõppus on autori allkiri.
4. Mõtle. Püüdke loetut mõista ja mõtestada, seostades seda juba teadaolevate kujutiste, mõistete ja põhimõtetega, püüdes kõrvaldada vasturääkivusi selles ja üritades kasutada omandatut tekstis tõstatud probleemide lahendamiseks. 5. Arutle ja meenuta. Korrake õpitut, formuleerides kõva häälega selle põhiseisukohti, ning esitades endale küsimusi vastamiseks. Küsimuste esitamisel võib toetuda pealkirjadele, tekstis poolpaksult trükitud sõnadele ja oma märkmetele. 6. Korda üle. Õpitu kinnistamiseks korrake see veelkord aktiivselt üle, esitades iseendale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti järele. (Krull 2000: 371- 372) Nendes etappides eeldatav tegevus on kooskõlas tunnetusprotsessi kognitiiv- informatsioonilise käsitusega, see tähendab, et õpilased konstrueerivad edastatud kindlapiirilisest infost samalaadsed teadmised. Põhitähelepanu pööratakse õpisisule.
(4) Mõtle. Püüdke loetut mõista ja mõtestada, 1) seostades seda juba teadaolevate kujutluste, mõistete ja põhimõtetega, 2) püüdes kõrvaldada vasturääkivusi selles ja 3) üritades kasutada omandatut tekstis tõstatatud probleemide lahendamiseks. (5) Arutle ja meenuta. Korrake õpitut, formuleerides kõvahäälselt selle põhiseisukohti ning esitades endale küsimusi vastamiseks. Küsimuste esitamisel võib toetuda pealkirjadele, tekstis poolpaksult trükitud sõnadele ja oma märkmetele. (6) Korda üle. Õpitu kinnistamiseks korrakse see veel kord aktiivselt üle, esitades iseendale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti järele. 7. Millised on kaks põhilist võtet suulise esituse või kirjaliku teksti konspekteerimiseks kursuse käsitluse järgi? Allajoonimine (ääremärkuste lisamine ja kodeerivate märgisüsteemide kasutamine). Konspekteerimine (resümeerimine, struktuuri kaardistamine,
küsimustele. 4. Mõtle. Püüdke loetut mõista ja mõtestada, seostades seda juba teadaolevate kujutluste, mõistete ja põhimõtetega, püüdes kõrvaldada vasturääkivusi selles ja üritades kasutada omandatud tekstis tõstatatut probleemide lahendamiseks. 5. Arutle ja meenuta. Korrake õpitut, formuleerides kõva häälega selle põhiseisukohti ning esitades endale küsimusi vastamiseks. Küsimuste esitamisel võib toetuda pealkirjadele, tekstis poolpaksult trükitud sõnadele ja oma märkmetele. 6. Korda üle. Õpitu kinnistamiseks korrakse see veel kord aktiivselt üle, esitades iseendale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti järele. Märkmete tegemine on levinud õpimeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loendu kuulamisel. Kui õpitavat materjali tuleb ka edaspidi kasutada, aitavad märkmed õpitud põhiseisukohti hõlpsamini meelde tuletada ja üle korrata.
annaabi.ee 
