AS Võhu Vein Liivimaa ja Eesti mõisates hakati tõsiselt veini tootmisega tegelema XIX sajandi teisel poolel. Võhu veinitehas on ehitatud 1967. aastal Lääne Virumaal, Võhu külas ning tänase päevani toodetakse siin peamiselt magusaid ja poolmagusaid veine. Traditsiooniliselt kasutatakse looduslikku ja eeskätt kodumaist toorainet: punast ja musta sõstart, jõhvikaid, õunu, tikreid. 2006. aasta sündmuseks kujunes veinitehase Võhu Vein 100% aktsiate omandamine AS Haljas poolt. See toimus 31. oktoobril. Ettevõtte Haljas kindel majanduslik olukord, oskused ja suur töökogemus lubavad arendada ASi Võhu Vein mitte ainult kohalikul, vaid ka rahvusvahelisel toidukaupade turul, mis tagab Võhu Veini kaubamärgi tugevat
Côtes de Punased moodustavad toodangust 85%. Valged veinid jagunevad kuivadeks, poolkuivadeks ja magusateks. Tuntumad on väärishallitusveinid Sauternes, Barsac jt. Punastest leiame kergeid, keskmise täidlusega ning täidlasi ja pika küpsemispotentsiaaliga veine. Tähtsamad piirkonnad on: Médoc ja Haut-Médoc, kus tehakse ainult punaveine Graves, kus toodetakse nii valgeid kui punaseid veine Entre-Deux-Mers, kus valmistatakse valgeid kuivi, poolmagusaid ja magusaid veine (Sauternes jt) ning punaseid kergeid ja pooltäidlasi veine. Fronsac, Pomerol ja St. Émilion koos oma paljude satelliitaedadega. St. Émilioni linn ja veiniaiad on UNESCO kaitse all ning üks veinituristide lemmikpaiku. Lisaks on veel palju nn. mäekülgede ehk Côtes' alasid. Nendest tuntumad on Côtes de Blay, Côtes de Bourg ja Côtes de Castillon. Prantsusmaa Beaujolias
puudusi varjatakse tavaliselt viinamarjasuhkru või steriliseeritud magusa mahla lisamisega (kõrgem suhkrusisaldus aitab varjata veini puudujääke, kuna magusus hakkab domineerima veini maitses). Need veinid sobivad toitudega, kus on kasutatud mereande (va. kala) nagu krevetid, austrid, rannakarbid ja muud molluskid. Keskmise täidlusega veinid - See on suurim valgete veinide rühm, mille hulgas on nii kuivi, poolkuivi kui poolmagusaid veine. Enamasti sobivad need veinid vähe- vôi keskmise rasvasusega mageveekaladest roogade juurde. Ka furseti puhul on nad sobivad. Täidlased veinid - Kuivi täidlasi valgeid veine esineb harva ja enamasti on selle rühma veinid magusad, kuid suhkur ei ole nendesse veinidesse hiljem lisatud, vaid on nö naturaalselt viinamarjades olemas. VALGED VEINID
annaabi.ee 
