Finantstugi võeti seetõttu ära ja koolid loobusid. Tegemist on ikkagi väärtusliku dokumendiga, tänu filmidele muutusid pärast eskimote eluviis (neile toodi asju, lapsed pandi kooli, tehnoloogia). Aleksei Peterson (1931) – 60ndatel tehti ERMis etnograafilisi filme. NSVL võisid filme teha ainult teatud stuudiod, neile anti raha, tehnikat jne, teistel selline võimalus puudus. Peterson nägi, kuidas filme tehakse Soomes ja siis ta tegelikult poollegaalselt hankis filmikaamera, ühesõnaga ta sahkerdas neid asju jne, võttis muuseumile palgale operaatori ja tema initsiatiivil tehti terve rida mitmesuguseid filme, enamikud ajaloolised konstruktsioonid, mõned filmid näitasid ka reaalselt situatsiooni (traditsiooniline meetod). Muidu olid teemadeks vanad nähtused, möödunud ajad. See oli tingitud slp, et NSVL etnograafia tegeles mineviku uurimisega. Filmid olid mõeldud muuseumile. Ta nõudis, et
Selleks, et lapsed õpiksid ära ameerikaliku maailmavaate, omandavad nad ,,lihtsalt maailmavaate". Eesti. Samal tehti ka Eestis etnograafilisi filme. Praktiliselt ainult tänu sellele, et ERMi direktoriks oli Aleksei Peterson (1931) hästi jõuline natuur. Muuseumis filmitegemine (tollal) oli väga eriline. Ainult need võisid NSVL filme teha, kellele oli selleks õigus antud (Tallinnfilm). Ta oli näinud, kuidas Soomes oli tehtud etnograafilisi filme. Isiklikul vastutusel hankis poollegaalselt ERMi filmikaamera ja sai Tallinnfilmist filmiotse, mis neile enam ei kõlvanud sahkerdas kõik vajaminevad asjad. Võttis muuseumile palgale operaatori, tema initsiatiivil tehti terve rida mitmesuguseid filme. Enamus neist olid samuti ajaloolised rekonstruktsiooni, nt Hiiumaa vanad taluhooned (1962). Mõned üksikud filmid näitasid ka reaalset situatsiooni, nt Jääalune kalapüük (1962). Peamiselt näidati möödunud aegu. Oli tingitud sellest, et
Riigivormi lõplik määratlemine jäi Asutava Kogu hooleks. Sellega astuti samm omariikluse suunas. Omamoodi võib seda ka arvestada Eesti iseseisvuse alguses, et see oli nagu konstitutsioon ja EV loomise kuupäev. Koosoleku lõpus tormasid sisse enamlased. 19. nov võttis Jaan Anvelt Maavalitsuse relva jõul üle. Kuid uute nõukogude võimuorganite kujunemine oli vaevaline ja ei jõudnud Saksa okupatsiooni ajaks lõpule. Maanõukogu tegutses poollegaalselt edasi. 21. nov toimus Tartus rahvuslik meeleavaldus Maanõukogu toetamiseks, suht vangistati seal enamus. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Rüütelkonnad olid samuti huvitatud eraldumisest Venemaast, kuna nad pidasid end õigupäraseks valitsejaks 30. nov 1917 kuulutas Eestimaa Rüütelkonna Komitee Eestimaa Venemaast sõltumatuks ja palus Saksa riigilt kaitset. KA Liivimaa maapäev tegi seda. Toodi välja ka Maanõukogu 15
annaabi.ee 
