Eriti alates aastast 1916 taotlesid nende organisatsioonid Eduard von Dellingshauseni, Heinrich von Stryki, Adolf Pilar von Pilchau jt. juhtimisel poliitilist liitumist Saksamaaga (Balti Hertsogiriik). Kui see nurjus, hakati propageerima revansismi, Läti baltisakslaste seas levisid natsionaalsotsialistlikud meeleolud, mis Eesti baltisakslaskonnast suurt kandepinda ei saavutanud. 1930. aastate lõpul suunas Volksnationale Vereinigung, mis oli tegelikult NSDAP poollegaalne Eesti osakond, enam kui 150 baltisakslaste organisatsiooni tegevust. 1939 - 1940 lahkus valdav osa baltisakslastest Adolf Hitleri kutsel Baltikumist (nn Umsiedlung). Natsid kasutasid neid kolonisaatoritena Poola territooriumil, kus nad asustati Warthelandi (Warthegau) provintsi. Samas ei läinud sugugi mitte kõik baltisakslased Warthelandi, vaid asusid tegelikult elama laiali üle kogu maailma. 1944 - 1945 põgenesid
USA: ❏ Väidab, et Rahvusvahelisel Kohtul pole jurisdiktsiooni ta üle. ❏ Avaldas, et otsustas edaspidi antud kohtuvaidluses (USA vs. Nicaragua) mitte osaleda. ❏ Võttis oma nõusolekut RK kohustuslikuks jurisdiktsiooniks tagasi, mistõttu peatas oma kohustust 40 aastaks (pole kohustatud enam rahvusvahelisi kohtuotsusi vastu võtma) ❏ USA saadik ütles, et “RK on poollegaalne, pooljuriidiline ja poolpoliitiline organ, mida riigid aeg-ajalt võtavad vastu ja aeg-ajalt mitte” ❏ Allkirjastas lepingut, võttis RK kohtuotsust vastu, v.a. seda, et RK-l pole pädevust kohtuvaidluste läbivaatamiseks siis, kui selles ei osale kõik rahvusvahelise lepingu pooled Rahvusvaheline Kohus: ❏ Arvab, et USA, sõltumata ta väidetest, on RK jurisdiktsioonis. ❏ Jurisdiktsiooni aluseks: 1. Statute of International Court of Justice art
Püsivuse tagamiseks oli vaja tugevat sõjalist jõudu, kes pidevalt kohal viibis. Selleks sõjaliseks jõuks saigi Mõõgavendade ordu, mis oli rajatud Palestiinas tegutseva Templiordu reegleid järgides. (Histrodamus, 2018) Kõige esimeseks ordumeistriks sai Kasseli-Naumburgi alalt pärit Venno (Vinno). Mõõgavendade ordut on paavsti kantselei dokumentides esimest korda mainitud 1204. aastal. (Histrodamus, 2018) Mõõgavendade ordu oli alguses poollegaalne organisatsioon, sest enne kui paavst ei olnud andnud kinnitust, ei saanud ükski usuline organisatsioon olla kindel, et teda ketserlikuks või ebakristlikuks ei nimetataks. Uue ordu reeglid kinnistas paavst Innocentius III aastal 1204 ning sellega allutas selle ühemõtteliselt piiskop Albertile. (Histrodamus, 2018) Alguses allus ordu otseselt piiskop Albertile ja ordu eesmärk oli, et Liivimaal oleks valmis ja