arvutit, aga miks mitte näiteks ka robotit või pesumasinat... Algoritmi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid: · Korrektsus (algoritm lahendab "õiget" ülesannet, tulemus vastab spetsifikatsioonile). · Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). · Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). · Peatuvus. Töö lõpetamine mistahes sisendi korral - kõikjal määratud algoritm. Osaline e. "poollahenduv" algoritm kas annab tulemuse või ei lõpeta tööd. · Determinism (samade algandmete korral vastus sama, lahenduskäik on korratav) vs. mittedeterminism (näit. "tõeline" juhuarvude generaator). · Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). · Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): · Turingi masin, 1936-37 · lambda-arvutus (Church), 1941
pannes on reaalarve rohkem kui täisarve, ehkki murdarve saab vastavusse panna täisarvudega Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. - Olgu ülesandeks tuvastada, kas täisarv X kuulub mingisse lõpmatusse täisarvude alamhulka H. paneme X-le vastava programmi käima ja kui ta peatub, siis loomulikult teame, et ta kuulub hulka H. Kui ta aga ei peatu, siis meil ei ole kindlat viisi aru saada, et ta ei kuulu hulka H. Peatumisprobleem on poollahenduv. Keerukusest: mis on algoritmide Eksamkeerukus - Algoritmi keerukus on põhioperatsiooni(de) arvu sõltvusfunktsioon K(n) sisendi(te) suurusest n O-notatsioon. Annab keerukusklassi – millise proportsiooniga suureneb arvutusaeg sõltuvalt sisendi suuruse muutusest Mis on sorteerimise Eksamparim Eksamkeerukus Eksamhalvimal Eksamjuhul. - O(n2) 11 Eksamiks:
Mõne H jaoks ülesanne ei ole lahenduv: näiteks, kui H on arvude hulk, millele vastavad programmid peatuvad. •Poollahenduvus tähendab, et kui X juhuslikult kuulub hulka H, siis me saame seda algoritmiga alati näidata. Kui ei kuulu H-i, siis ei saa alati. •Peatumisprobleemi puhul: paneme X-le vastava programmi käima ja kui ta peatub, siis loomulikult teame, et ta kuulub hulka H .Kui ta aga ei peatu, siis meil ei ole kindlat viisi aru saada, et ta ei kuulu hulka H. .Peatumisprobleem on poollahenduv. •On olemas ülesandeid, mis ei ole ka mitte poollahenduvad. ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 28 Operatsioonisüsteemid Millest juttu tuleb? •Milleks OS´i vaja on •Millest OS koosneb •Mõned näited OS´dest tänapäeval ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 2 Milleks OS? •OSpõhieesmärgid: .Pakkuda programmeerijale valmistehtud standardtükke. .Võimaldada kasutajal arvutis ühtemoodi ja harjumuspäraselt
annaabi.ee 
