Egiptus ja valdused Aasias. Bütsantsi kuulsaim mälestusmärk arhitektuuris oli Püha Sofia Katedraal. Justinianuse ajastu kunstis leidsid vanad traditsioonid täiesti uue tõlgenduse. Selle aja tähtsaim mälestis on kahe ehitusmeistri- Anthemiose Trallesest ja Jsidorese Milutosest- ehitatud Hagia Sofia Konstantinoopoliks (532- 537a). See on ühendatud kuppelehitus pikerguse basiilikaga. Hagia Sofia kirik on kolossaalse kupliga ja seda toetavate poolkuplitega, mis ületab oma mõõtmete ning julgete ehitusvõtete poolest ka Sergiose ja Bakkhose kirikud. Samal ajal, kui tekkis varabütsantsi kirik, kujunes välja ka seinamaalingu stiil, armastatumaks tehnikaks sa mosaiik. Mosaiikmaal saavutas oma suurima mõjujõu seeläbi, et kivikeste värviplekid sulavad ühte kuldse fooniga. Bütsantslased hindasid väga kulda. Mosaiigi kõrval tehti ka ikoonimaali, mis oli alguse saanud küll juba varakristlikul ajal. Ikoonid ei olnud ainult pühade nähtuste
meetrit kõrge kuppel, vastavad lõunast ja põhjast suured kontraforsid ehk piiritaolised seinatoed võlvide surve tasakaalustamiseks ning läänest ja idast poolkuplid. Tugipiilarid ja teised tugielemendid on võetud kasutusele alles peale 557. aastal olnud maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked. Kogu kiriku kandekarkass on teadmatute pilkude eest varjatud. Inimesed näevad vaid keskset kuplit koos toestavate poolkuplitega idas ja läänes. Väljapaistvad on ka marmorist sammaskäigud, soonilisest marmorist sammastused ning sügavate nikerdustega marmorkapiteelid, -viklid ja karniisid. Kasutatud marmor on pärit Marmara mere äärest Prokonnesose kivimurdudest. Külastajatele jäävad peaaegu märkamatuks pinnakatte all olevad tugielemendid: lubjakivi, kohalik roheline graniit, tellised, mört ning pliist ja rauast klambrid.
-537.a., arhitektid Anthemios Trallesest ja Isidoros Mileetosest). Hagia Sophia loomisel lähtuti ideest ühendada Rooma Maxentiuse basiilika suurus ning Rooma Panteoni kupli suurejoonelisus. Hoone mõõtmed on 75,5 korda 70 m, siseruum on sammastega jaotatud kolmeks lööviks, selle keskel aga on neli 23 meetri kõrgust pülooni, millele toetub kerajate siilude e. viklite abil 32 meetrise läbimõõduga kuppel. Keskruum jätkub idas ja läänes poolkuplitega, millesse omakorda lõikuvad veel väiksemad ja madalamad poolkuplid. Peakupli allääres olevad 40 akent loovad sellise valgusefekti, et kuppel tundub õhus hõljuvat. Kiriku põhja- ja lõunakülgedel olevatele kõrvallöövidele on peale ehitatud empoorid. Siseruumi kujunduses oli rikkslikult kasutatud hinnalisi kivimeid, palju oli mosaiikkaunistusi. Hagia Sophia kiriku siseruumi jätkub eksterjööris üksteisest välja kasvavate kuplite püramidaalses tõusus. (Türklased muutsid 15.saj
annaabi.ee 
