Sealsete veinide kvaliteet on etaloniks kogu maailma viinamarjakasvatajatele. Chardonnay annab suurepäraseid veine, nagu Chablis, Corton, Mersault, Puligny-Montrachet ja Chassagne-Montrachet. Punaseid marju võime leida nii lihtsatest regiooniveinidest kui ka Grand Cru tippveinidest. Prantsusmaa Bordeaux Vaieldamatult Prantsusmaa kuulsaim veinipiirkond. Côtes de Punased moodustavad toodangust 85%. Valged veinid jagunevad kuivadeks, poolkuivadeks ja magusateks. Tuntumad on väärishallitusveinid Sauternes, Barsac jt. Punastest leiame kergeid, keskmise täidlusega ning täidlasi ja pika küpsemispotentsiaaliga veine. Tähtsamad piirkonnad on: Médoc ja Haut-Médoc, kus tehakse ainult punaveine Graves, kus toodetakse nii valgeid kui punaseid veine Entre-Deux-Mers, kus valmistatakse valgeid kuivi, poolmagusaid ja magusaid veine (Sauternes jt) ning punaseid kergeid ja pooltäidlasi veine. Fronsac, Pomerol ja St
erinevate rahvuste seas üks peamisi jooke. Veinitööstused jagavad turistid kolme sektorisse: veinigurmaanid, väheteadlikud turistid ning turistid, kes jäävad kahe eelneva katergooria vahele. Keskmine veiniturist on 25. aastane ja enim huvitab teda veinivalmistamise protsess. Kindlat veinitrendi on raske välja tuua, sest inimeste maitsed on erinevad ning ajas muutuvad. Maitse-eelistuste järgi jaotatakse veinid magusateks, poolkuivadeks ja kuivadeks. Veine on võimalik liigitada ka värvuse järgi, milleks on punane, valge ja roosa. Hetkel on Eestis kolm peamist veinitootmispiirkonda: Põltsamaa, Võhu ja Valtu. Kuigi nende veinitehaste toodang ei ole märkimisväärselt suur, on veinide kvaliteet väga heal tasemel. Olulised veinipiirkonnad Euroopas on Prantsusmaa ja Hispaania. Mõlemad riigid juhivad veinitoodangu poolest veiniturismi. Samuti pakuvad nad külastajatele
kombineeritud meetod osa mahla eraldatakse pärast lühiajalist kääritamist koos kestadega, millest saadakse rose vein ja ülejäänust saadakse punane vein). Parkaine sisalduse alusel liigitatakse veinid vähetäidlasteks (kerged, õhukesed), keskmise täidlusega ja täidlasteks (tugevad, rasked) veinideks. Üldreeglina on valged veinid vähem täidlasemad kui punased. Suhkrusisalduselt jagunevad veinid väga kuivadeks (extra sec, extra dry) kuni 0,5% suhkrut, kuivadeks 0,5...3%, poolkuivadeks 3...5%, poolmagusateks (demi doux, semi sweet) 5...8%, magusateks 8...20% ja väga magusateks (liköörveinideks) üle 20% suhkrut. Vanuse järgi liigitatakse veinid noorema aastakäigu kuni 1,5...2,5 (olenevalt riigist) aastat vanad ja vanema aastakäigu veinideks üle 1,5...2,5 aasta vanad. Hispaania vanema aastakäigu veinid kannavad spetsiaalset märgistust Crianza 2a, Reserva 3a ja Gran Reserva 5a.
annaabi.ee 
