Kui itaalias püüti keha ilustada, siis Madalmaades on see üsna naturalistlik, kunstnikku ei huvita keha vormid ja ilu, vaid tõde tegelikkuse kohta. *Abielupaar Arnolfini portree-maalile on omane soojus, lähedus, headus, peen maalitehnika. 4)Mis kuulus loss ehitati 16.saj. Pariisis? Mis on selle lossi eripära? mis stiilid olid?Autor? Louvre, autor Pierre Lescot. Läänetiiva lõunapoolne osa on renessanss-stiilis. Fassaad koosneb 2 korrusest ja ühest poolkorrusest. Fassaadi liigendavad korintosestiilis pilastrid ja poolsambad. Lescot töötas siin Jean Goujoniga, kelle loodud on fassaadi dekoor. _________ 1)Millised olid Madalmaade 15. ja 16. saj. kunsti iseärasused? Nimeta iseärasusi Eycki maalis "Abielupaar Arnolfini portree" Madalmaades oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitism. Seal ei katkenud side religiooniga, vaid religioon säilib ka sisulises plaanis. Madalmaade kunsti peaeesmärk-inimese hingeelu avaldamine
Katusearhitektuur (kõrged katused, tornid, korstnad, kambrid). Loire jõe orgu ehitati terve rida losse. Le Breton projekteeris Fontainebleau lossi. Kõrgrenes. 1535-1580 reisisid Prants. meistrid ise Itaaliasse uurimaks antiigi varemeid. LESCOT (1510-1578) alustas Louvre ehitamist. Keskaegne hoone lõhuti maha ning kavas oli ehitada 4 tiivast koosnev hoone, paviljonidega nurkades. Läänetiiva fassaad koosneb kahest täiskorrusest ja poolkorrusest e. mezzaninost. Lõplikult valmis Louvre 19. saj, kus arhitektid on püüdnud järgisa Lescot stiili e. Louvre stiili. DEBORNE (1510-1570) projekteeris Anet lossi Henry II tellimisel Diane Poitiers'i jaoks. 1553 Tuiliers'i (Pariisi kommuuni ajal hävitati) lossi ehitamine, mis ühendati Louvrega galeriidega. BULLANT (1515-1578) jätkas Tuiliers'i lossi ehitust, kuid teda seostatakse peamiselt Ecaueni lossiga, kus esines suur kolonnaad, mis ulatus läbi kahe korruse.
katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus. Pariisist lõuna pool ehitati Fontaineblau jahiloss, kus töötasid sisekujundajatena itaalia maalijad ja skulptorid, pannes aluse nn Fontaineblau koolkonnale. Pariisis alustati 1546. aastal Louvre'i lossi ehitamist, arhitektiks PIERRE LESCOT (u.1510-1578). Lescot' stiil: - kõrge viiluga katus; - fassaad koosneb kahest täiskorrusest ja poolkorrusest; - korruse ja katuse vahel balustraad; - frontooniga aknad; - ümarkaar; - üldkompositsioon selge ja harmooniline; - rikas ja maitsekas dekoor. Lescot' poolt on kavandatud tähtsaim ja kaunim Louvre'i läänefassaad. Louvre'i ehitamine jätkus edaspidigi ja loss valmis alles 19. sajandil. 11 SKULPTUUR Erinevad laadid, paljud töötavad hilisgooti laadis. JEAN GOUJON (u.1510-1565)
katused, liigendatud korstnate, tornide ja katusekambritega o Le Breton- Fontainebleau lossi ehitamine-kuninglik jahiloss, siseruumidest eriti kuulus Francois I galerii o KÕRGRENESSASS JÕUDIS FRANCOIS I VALITUSAJA II POOLEL o Lescot (1510-1578)- Louvre'i lossi ehitamine. Lõplikult valmis 19.saj keskel, fassaad koosnes 2-st täiskorrusest, mis oli liigendatud korintose stiilis, pilastrite ja piilaritega ja poolkorrusest o Delorme (1510-1570)- alustas Tuileries lossi ehitamist, o Bullant (1510-1578)- Ewuen, kus kasutati ,,kolossaalset sambalaadi" Hilisrenessanss: o De Brosse Madalmaad: o Oli veel üks tervik o Põhiliseks eeskujuks Prantsusmaa o tuntumad arhitektid Floris ja de Vries o iseloomulik motiiv- kartuss(kaunistused, aimab ülesrullitud lehte) Saksamaa: o arhitektuur oli tagasihoidlik o lossiarhitektuur o Heidelbergi loss Hispaania:
annaabi.ee 
