närvikiududega. Suured osad eest taha: tigu, esik ja poolringkanalid. Tigu (cochlea): Väliselt spiraalne luukanal, selle sees kileline teojuha (nn. Cort`i organ), milles paiknevad kuulmisretseptorid – karvarakud. Karvarakkude ärritajaks on vedelikuvõnked, mis painutavad karvakesi. Teost väljuvatest närvikiududest tekib teonärv, mis on VIII peaajunärvi (esiku- teonärvi!) kuulmisosa. Poolringkanalid: 3 üksteise suhtes umbes risti asuvat poolkaart, laienenud otsad avanevad esikusse; poolringjuhades asuvad karvarakud, mille ümber on sültjas vedelik ja selles lubjakristallikesed. Kui pea asend muutub, liiguvad kristallid ühtede rakkude pealt teiste peale ja ärritavad seega karvarakke. Esik (vestibulum): laiem, mitmeosaline õõs sisekõrvas, ühenduses nii teo kui poolringkanalitega; esikust väljuvad närvikiud, mis moodustavad esikunärvi (juhib tasakaaluimpulsse, on VIII kraniaalnärvi osa)
limaskesta pinnale ja reageerivad süljes lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Retseptorrakud annavad erutuse üle aferentsete- e. tundenärvide lõpmetele. Tundenärvikiud (VII, IX, X peaajunärvi koostises!) juhivad erutuse peaaju maitsmiskeskustesse. 6) Tasakaal Tasakaalumeeleelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike ( tähniselundid) . Poolringkanalid - 3 üksteise suhtes umbes risti asuvat poolkaart, laienenud otsad avanevad esikusse; poolringjuhades asuvad karvarakud, mille ümber on sültjas vedelik ja selles lubjakristallikesed. Kui pea asend muutub, liiguvad kristallid ühtede rakkude pealt teiste peale ja ärritavad seega karvarakke. 7) Puutemeel Seotud naha erinevates kihtides paiknevate mehhanosensoritega. 1. Aeglaselt adapteeruvad Merkeli rakud olulised puudutuse lokaliseerimisel.
hoonestamata kohti, mida võiks surmkindlalt väljakuteks pidada. Kuid väga raske on muidugi kujutleda linna ilma väljakuta: lõpuks jõudsid arheoloogid koostöös filoloogidega järeldusele, et selleks paigaks, kuhu koondus hetiidi linna "avalik elu", oli ilmselt suur õu väravate vahel. Iga kindlustatud hetiidi linna ees kõrgusid ettenihutatud tornid, mille vahel paiknes väga iseloomulik väljavenitatud ellipsi kujulist poolkaart meenutav värav. Tornide ja peavärava vaheline ala piirati külgmüüridega, nõnda tekkis avar, igast küljest kaitstud õu. Suuremates linnades, kus oli olemas kaks või kolm müürivööndit, eksisteerisid seesugused õued ka mainitud müüride ja nende väravate vahel. Sellisele õuele tõid võõrad kaupmehed oma kaubad, siin pakkusid hetiidi käsitöölised oma tooteid, siin oli rahavahetajatel oma väikesed lauad tundlike kaaludega
annaabi.ee 
