Retseptid hoiti saladuses. Kurtisaanidel oli omapärane soen – juuksed sõlmiti pealael kaheks ’’barankakujuliseks’’ rõngaks ja laubajuuksed kähardati tihedateks lokkideks, mis rippusid ka põskedel. Neiud kandsid lihtsaid soenguid. Ühte patsi mida kaeti pärjaga. Soenguid kaunistati siidist paelte, lillede ja pärlniitidega. Saksamaa XV-XVI saj. Mehed kandsid õlgadeni ulatuvaid juukseid. Ette tehti sirge lahk, kuklaosa lõigati poolkaarekujuliselt või ellipsikujuliselt. Hispaania soeng – lühikeseks järguliseks lõigatud juuksed. Habet kandsid kuningad, rüütlid, vürstid ja feodaalid. Habeme vormid olid –ümarad, pääsusabakujulised jne. 10 Naiste soengutes muudatusi ei toimunud. Moes patsid. Loomulikud, tihedad pikad juuksed olid naise uhkuseks.
Vuntsid aeti maha ning lõug paljaks, see-eest tuli moodi põskhabe. Tuleb märkida, et tol ajal suuri habemeid Euroopas üldiselt ei kantud. Ent hiljem hakkasid liberaalsed kodanlased siiski habet kandma ja sajandi teine pool kujunes täishabeme kõrgajaks. 60.-70. aastatel peeti habeme puudumist juba lausa ebaviisakaks.XIX sajandi lõpuks võttis soeng üha korrektsema ilme. Selle soengu puhul lõigati juuksed tagant väga lühikeseks ning pealae keskele kammiti seitel ja tukajuuksed keerati poolkaarekujuliselt külgedele. Vahepeal moes olnud lokid kadusid täiesti ja soeng muutus nii siledaks, et seda oli võimalik saavutada vaid kuulsa briljantiiniga (glütseriini või riitsinusõli lahus parfümeeritud piirituses). Sellest perioodist pärinevadki linakesed toolileenidel, et kaitsta polsterdatud mööblit õliga läbi imbumast. 10. 20. sajand 20. sajandi üheks suuremaks saavutuseks võib lugeda seda, et naised on meestega peaaegu võrdsed. Üha enam konkureerisid naised meestega ametialaselt
Vesi juhiti sinna spetsiaalse veevarustuskanali kaudu Ülemiste järvest piki Lasnamäe järsakut. Pargi kompositsiooniline sümmeetria oli allutatud keskteljele, mille tsentrumis asus loss. Väiksem osa pargist, mis asetses kõrgematel platoodel, moodustas Ülemise aia. Siin oli kompositsiooni peaelemendiks suur barokse kontuuriga bassein, mille keskele kujundatud ringikujuliselt saarekeselt tõusis kõrge veejuga. Alumine aed oli suurem ja moodustas pika kitsa poolkaarekujuliselt lõppeva parteraia, mis jättis lossile avara vaate. Siia rajati rohkesti kõnniteid, mis lõikasid pargi geomeetrilisteks muru- ja lillelaikudeks. Alumine aed oli ümbritsetud kanali ja korrapäraste puiesteedega. Parki täiendasid fontäänid, kaskaadid ja kuninglikud kosed ning rikkalikud dekoratiivelemendid, nagu skulptuurid, vaasid, sillad jm. Keskteljega risti suunati sirge tee mere äärde, mida hakati nimetama Mereteeks.
annaabi.ee 
