ja mõnda, mis seal sees leida on”. • 1857 – hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte „Perno Postimees”, pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. • 1864 – Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni „Eesti Postimees”. • 1878 – Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni „Sakala”. Luuletajad • Suur mõju oli 19-.sajandi lõpus ajakirjadel ja ajalehtedel • Enamik lugejaskonda oli talurahvas • Toimetajad olid enamasti poolharitlased • Väga arvukalt ilmus uudiskirjandust just ajalehtede loomenurkades. • Luule tase oli pigem madal, sest puudus vastav haridus. • Tekkis mõiste Epigoon ehk hulk inimesi, kes soovisid jäljendada Lydia Koidula luulet. Luuletajad • Nad hakkasid panema endale eepilisi luuletajanimesid. • Juuli Roosiõis, Ernst Ilmatar, Tundela, Umbria. • Eduard Bornhöe “Kuulsuse narrid” parodeeris just seda aega ja võltspaatust. Villem Reiman Villem Reiman
toimub mujal maailmas. See omakorda suurendas ajalehtede arvu (1857 üks ajaleht, 1883 oli 10 ajalehte). Suurenes raamatute ja trükikodade arv. Suur ajakirjanduse kasv pidurdas raamatute levikut, kuna seal oli ilukirjanduslik lisa. Peamiselt levisid madalatasemega tõlkekirjandus, omamaist kirjandust ilmus suhteliselt vähe (rändkaupmehed ei pakkunud väärtkirjandust- röövlijutud, krimiromaanid, armastusjutud). Raamatud olid välisilmelt hallid ja ilmetud. Kirjanikud olid n-ö poolharitlased. Nad olid saanud saksakeelse koolihariduse. Väga paljud kirjanikud olid ajalehtede toimetajad, nende abilised, kirikuõpetajad, kooliõpetajad. Nad ei saanud erilist tasu oma töö eest. Sajandivahetuse proosa. Suur osa ilmus ajalehtedes järjejutuna. See kindlustas lehe edu. Jutulisa suurenes umbes 50x. Kasvas ka lugejaskond. Eriti suur algupärase kirjanduse vastane oli Jakob Kõrb (Valguse toimetaja). Ta oli suur venestamise pooldaja. Kõrb propageeris seda, et ei ole
tegevus toimub Liivi sõja ajal Tallinnas ja selle ümbruses. Seiklusliku tegevuse taustal on autor tabavalt kujutanud üldist ajaloolist olustikku. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 17 Ajalooainete kõrval äratasid tähelepanu Bornhöhe olevikuainelised lood. Vaimukas satiiris "Tallinna narrid ja narrikesed" (1892) naerab välja iseenese tarkusest end vaimuhiiglasteks pidavad isehakanud leiutajad, tõusiklikud poolharitlased, harimatud kirjanikud ja nende epigoonliku loomingu. Kaalukas tähendus reisikirjelduse väljakujunemisel on Bornhöhe reisikirjadel Euroopast, Palestiinast, Volgamaadest. Bornhöhe "Tasuja" ei virgutanud kohe meie ajaloo lahtikirjutamist, selle vajadust hakati tunnetama mõned aastad hiljem. J. Järve "Vallimäe neitsist" (1885) alates võime hakata rääkima ajaloolise jutustuse hoogsamast harrastamisest.
annaabi.ee 
