mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb mahalaadimata koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda taga- servale toetuv laadimissilla ,,keel" tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga. Sel viisil on lastiruumi põrand laadimissilla abil pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoauto furgoonist ja konteinerist kasutatakse lühema kere, väiksema tõstejõu ning hea manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusauto kandejõud on poolhaagise omast kaks kuni kolm korda väiksem, vastukaaltõstuk aga selleks tööks liialt raske, tehakse mahalaadimistöö siirdetõstukiga. Väikesi kaubakoguseid on võimalik laadida ka käsikahveltõstukiga. Juhul kui laadimissild puudub, on mahalaadimine tunduvalt töömahukam, aeganõudvam
Mahalaadimise algul on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoautodelt ja konteineritest kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode kandejõud on enamasti 8-10 t, jääb vastukaaltõstuk raskeks ja mahalaadimistöö tehakse siirdamistõstukitega. Väikeste kaubakoguste korral on mõeldav ka käsikahveltõstukite kasutamine. Juhul kui laadimissild puudub, on mahalaadimine tunduvalt raskem, töömahukam, aeganõudvam ja ka ohtlikum.
veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise algul on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoautodelt ja konteineritest kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode kandejõud on enamasti 8-10 t, jääb vastukaaltõstuk raskeks ja mahalaadimistöö tehakse siirdamistõstukitega. Väikeste kaubakoguste korral on mõeldav ka käsikahveltõstukite kasutamine. Juhul kui laadimissild puudub, on mahalaadimine tunduvalt raskem, töömahukam, aeganõudvam ja ka ohtlikum
koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda taga- servale toetuv laadimissilla „keel“ tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga. Sel viisil on lastiruumi põrand laadimissilla abil pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoauto furgoonist ja konteinerist kasutatakse lühema kere, väiksema tõstejõu ning hea manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusauto kandejõud on poolhaagise omast kaks kuni kolm korda väiksem, vastukaaltõstuk aga selleks tööks liialt raske, tehakse mahalaadimistöö siirdetõstukiga. Väikesi kaubakoguseid on
annaabi.ee 
