Autoregistrikeskus – registreeritakse kõik ehitusmasinad, mille baasmasinaks on veoautod või autotüüpi iseliikuvad šassiid, mille max transportkiirus on üle 40 km/h ja kõik liikurmasinad, mis võivad iseseisvalt liikuda tänavatel ja teedel ning mille max transportkiirus on kuni 40 km/h, seal väljastatakse neile vastav registreerimistunnistus ja registrimärk ning nad kuuluvad perioodilisele tehnilisele ülevaatusele nagu iga teine transportvahend. Ka haagis- ja poolhaagismasinad registreeritakse Autoregistrikeskuses. Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis – registreeritakse kõik tõstemasinad ning surve all töötavad anumad ja seadmed, seal teostatakse nende seadmete pidev tehniline kontroll ja annab välja load seadmete kasutamiseks.
ilmastiku oludest ja juhi vilumusest. Teguri max väärtus on 0.83 ja min 0.58. 16. Greiderite otstarve ja liigitus. Greiderid on peamised teedeehituslikeks mullatöödeks kasutatavad masinad, mille põhiotstarve on profileerimistööd, kuid kasut ka mitmesugusteks muudeks töödeks nagu heakorrastatud teede korrashoiuks, talviseks lume ja jää eemaldamiseks tänavatelt, platside ja väljakute planeerimiseks jpm. Greiderid on haagis- või poolhaagismasinad , autogreiderid on iseliikuvad masinad. 17. Autogreiderite liigitus. Autogreidereid liigitatakse: 1) raami konstruktsioonilt a) jäiga raamiga b) šarniir-liigendraamiga 2) transmissiooni tüübilt a) mehhaaniline, astmeline b) „power shift“ tüüpi 3) läbivuselt ja manööverdusvõimelt a) normaalse läbivuse ja manööverdusvõimega (1x2x3) b) suurendatud läbivusega (1x3x3) c) suurendatud manööverdusvõimega (3x2x3) d) suurendatud läbivuse ja manööverdusvõimega (3x3x3)
masinate abil. Liikuvad masinad omavad arenenud käiguosa ja jaotatakse liikumise viisi alusel omakorda kolme alaliiki: a) haagised, b) poolhaagised, c) iseliikuvad. Haagismasinad (haagised) omavad arenenud käiguosa ja vedrustuse, kuid ei oma jõuallikat ja transmissiooni (ajamit) käiguosa käitamiseks ning nende kogu raskus kantakse toetuspinnale nende oma käiguosa kaudu. Rataskäiguosal haagised võivad olla ühe- või mitmeteljelised. Poolhaagismasinad (poolhaagised) omavad arenenud käiguosa ja vedrustuse, kuid ei oma jõuallikat ja transmissiooni (ajamit) käiguosa käitamiseks. Nende kogu raskus kantakse toetuspinnale nende oma käiguosa ja vedukmasina käiguosa kaudu. Liiguvad ja töötavad need masinad alati koos vedukmasinatega, milleks võivad olla spetsiaalsed veoautod, traktorid või ühe- või mitmeteljelised vedukid. Iseliikuvad masinad omavad arenenud käiguosa, vedrustuse, individuaalse jõuallika
Greiderid ja autogreiderid on peamiselt teedeehituslikeks mullatöödeks kasutatavad masinad, mille põhiotstarve on profileerimistööd, kuid kasutatakse ka mitmesugusteks muudeks töödeks nagu heakorrastatud teede korrashoiuks, talviseks lume ja jää eemaldamiseks tänavatelt, platside ja väljakute planeerimiseks jpm. Tööorgani juhtimise mehhanismid vanematel greideritel olid mehhaanilised, kaasaegsetel greideritel on need hüdraulilised. Greiderid on haagis-või poolhaagismasinad. Autogreiderid on iseliikuvad masinad ehk teehöövlid. Hõlma suuruse järgi jaotatakse teehöövlid kahte rühma: • rasked höövlid – hõlma pikkusega 350 – 450cm • keskmised höövlid – hõlma pikkusega 250-300cm • On olemas ka kergeid höövleid, millede hõlmad on alla 250cm Iseliikuvad teehöövlid jagunevad: • Kergeteks (mootori võimsusega 30-40hj, hõlma pikkus 250-300cm) • Keskmisteks (50 – 60hj, hõlma pikkus 300-360 cm)
annaabi.ee 
