veenda talupoegi astuma õigemasse usku. Kuid elanikud jäid ükskõikseks ega vahetanud usku. ( Illuka vald ) Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Klooster tegutseb tänaseni ja on isemajandav. Tänapäeval elab Pühtitsa kloostris üle pooleteistsaja nunna. ( Illuka vald ) Kõrge kivimüüriga ümbritsetud territooriumil on vaatamist väärivad Jumalaema Uinumise peakirik, ristimiskirik, muuseum ning omapärased heinakuhjakujulised puuriidad, väravatornid ja kõrged müürid. Kindlasti tasub käia loodenõlva all oleval pühal allikal ja suplusmajas suplemas. Kuremäe klooster on Ida- Virumaa suurimaks turismimagnetiks. ( Illuka vald ) Uurimistöö lisasse on paigutatud pildid Kuremäe kloostri pühadest väravatest koos
miljonit dollarit. Kindlasti ei saa tegevus olema lihtne, kuna tuleb vastu astuda ka kirikule: näiteks on Mississippi osariigis kõige kõrgem kirikus käimise näitaja elaniku kohta üle kogu USA. Tulgu tulemus mis tahes, saab sellest arvatavasti järgneva kümnendiku suurim ümberkorraldus antud teemal kogu riigis. Tänaseks on samasooliste abielud legaalsed 17 osariigis ja pealinnas Washingtonis. (Confessore & Peters, 27.04.2014) Pooleteistsaja miljoni liitrine veereostus Oregoni osariigi linnas Portlandis läheb pärast teatud juhtumit, mis toimus aprillikuu keskel ja jäi ka turvakaamera lindile, kuivenduse alla veehoidla. Nimelt tungisid veehoidla alale sisse kolm 18-19 aastast noorukit, kellest ühel õnnestus vett reostada sinna urineerides. Õnnetuse avastamisel võeti hoidlast proovid, mille tulemusel selgus, et sellest tulenevad tervise riskid oleksid väikesed
ohustatud taimekoosluste üldise seisundi kohta. Demonstreerib erinevaid inimmõjusid, nii sesoonsete ekstreemsete keskkonnatingimuste mõju kui ka suktsessiooniliste nähtuste ulatust selles taustsüsteemis. Ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire - taimeliikide seire eesmärgiks on saada regulaarset infot haruldaste ja ohustatud taimeliikide populatsiooni seisundi kohta. Seire toimub rotatsioonipõhiselt. Seiret teostatakse aastast 1995, sellest alates on kogutud andmeid pea pooleteistsaja soontaime liigi kohta. Sõltuvalt bioloogilistest iseärasustest või ohustatusest on tsükkel 1, 3 või 5 aastat. Valdavalt rakendatakse seisundiseiret, osade liikide puhul aga ka detailsemat ruuduseiret. Aastal 2010 seirati 77 soontaimeliiki 253-s seirejaamas, lisaks nelja samblaliiki üheksas seirejaamas. Ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire annab lisaks liikide seisundile informatsiooni taimekoosluste ning maastike seisundi muutuste ja inimtegevuse surve kohta.
annaabi.ee 
