Kannel Kannel on keelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Kannel on eestlaste muistne pill ning seda tunnevad ka paljud lähemad ja kaugemad rahvad. Kandleid on 3 põhitüüpi: vanem kannel, uuem kannel ehk viisikannel, duurkannel. Kandle põhiosadeks on kõlakast ja sellele tõmmatud keeled. Vanematel kanneldel oli ainult 5 või 6 keelt. Sellesse liiki kuuluvad ka väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda kuni poolesajani. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Erand on hiiurootsi kannel, mida mängitakse poognaga. Kannel on levinud ka soomlaste, karjalaste, maride, udmurtide, lätlaste, leedulaste ja venelaste hulgas. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast. Viiul Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. Esmalt linnadesse, aga juba 18. sajandil levis ka maale. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill,
aastast. Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Kannel on eestlaste muistne pill ning seda tunnevad ka paljud lähemad ja kaugemad rahvad. Kandleid on 3 põhitüüpi: vanem kannel, uuem kannel ehk viisikannel, duurkannel. Kandle põhiosadeks on kõlakast ja sellele tõmmatud keeled. Vanematel kanneldel oli ainult 5 või 6 keelt. Sellesse liiki kuuluvad ka väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda kuni poolesajani. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Erand on hiiurootsi kannel, mida mängitakse poognaga. Kannelt mängitakse horisontaalses asendis, mängija alati istub. Mängimisel on mõlema käe sõrmed on võrdselt tähtsad. Väikseid sõrmi peaaegu ei kasutata, sest nad on teistega võrreldes suhteliselt nõrgad. Kannel on suhteliselt vaikne instrument. Ta pole küll nii intensiivse kõlaga kui
jagama inimestele emakeeleõpet. Kursustel osalejate seas on ka inimesed, kes peaksid ise keelt suurepäraselt valdama: õpetajad, toimetajad ja tõlgid. Nädalavahetuse torm nõudis Lääne-Euroopas kümneid inimelusid 01.03.2010 10:11 Prantsusmaa võimud kuulutasid riigi erinevates piirkondades nädalavahetusel surma külvanud tormi Xynthia tõttu välja katastroofiolukorra. Hukkunute arv küündib poolesajani. 150-kilomeetrise tunnikiirusega Atlandi ookeanilt rannikut rünnanud tuuleiilid tuhisesid koos paduvihmadega üle Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali, tekitades uputusi, lõhkudes hooneid ja murdes puid, vahendas BBC News. Kõrgeima järgu häireolukord kehtestati eile viies Prantsusmaa departemangus. Kõige traagilisemad tagajärjed olid looduse stiihial Prantsusmaa lääneosas, kus teatati vähemalt 45 inimese surmast.
annaabi.ee 
