Kiirusjaotus on seda ühtlasem, mida suurem on Re. Seina lähedal on osakeste liikumine piiratud ja vahetult seina vastas osakesed seisavad. Seina lähedal on õhuke piirkiht, kus voolamine on laminaarne ning ülejäänud vool moodustab turbulentse tuuma. Hilisemad uuringud on näidanud, et piirkihis on keerised ning seda on hakatud nim. viskoosseks aluskihiks (kihi paksus ümartorus v). Hüdrauliliselt sile v < . Kiirusjaotuse arvutamiseks on mitmeid poolempiirilisi valemeid. Prantli järgi kirjeldavad kiirusjaotust hüdrauliliselt siledas ja karedas ümartorus vastavad u u* z u = 5, 75 + 5,5 valemid: * , kus u* - dünaamiline kiirus, v kinemaatiline viskoossus, z punkti kaugus toru u z = 5,75 + 8,5 u* seinast, toru sisepinna absoluutne karedus. 1.27 Hõõrdesurvekadu turbulentsel liikumisel ümartorus
Eeltoodu tõttu kujunevad teoreetilised lahendid mõnede probleemide korral sedavõrd keerukateks, et nende kasutamine praktiliste inseneriprobleemide lahendamiseks ei ole võimalik. Seda mitte niivõrd matemaatiliste probleemide, kuivõrd matemaatilistes mudelites kasutatud parameetrite usaldusväärse määramise seadmete puudumise tõttu. Sageli on otstarbekam rangete teoreetiliste lahenduste asemel ligikaudseid praktikas kontrollitud empiirilisi või poolempiirilisi seoseid. Varemainitud tegurid on ka põhjuseks pinnasemehaanika kui teadusliku distsipliini suhteliselt hilises tekkes. Geotehnika on suhteliselt noor teadusharu. Ehitustegevus on alati seotud pinnasega. Pikka aega mängis seejuures olulist rolli proovimise ja eksimise meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks tööks pinnasemehaanika valdkonnas oli Coulomb' pinnasesurve teooria aastal 1776. Teatud ülesannete puhul kasutatakse
Eeltoodu tõttu kujunevad teoreetilised lahendid mõnede probleemide korral sedavõrd keerukateks, et nende kasutamine praktiliste inseneriprobleemide lahendamiseks ei ole võimalik. Seda mitte niivõrd matemaatiliste probleemide, kuivõrd matemaatilistes mudelites kasutatud parameetrite usaldusväärse määramise seadmete puudumise tõttu. Sageli on otstarbekam rangete teoreetiliste lahenduste asemel ligikaudseid praktikas kontrollitud empiirilisi või poolempiirilisi seoseid. Varemainitud tegurid on ka põhjuseks pinnasemehaanika kui teadusliku distsipliini suhteliselt hilises tekkes. Geotehnika on suhteliselt noor teadusharu. Ehitustegevus on alati seotud pinnasega. Pikka aega mängis seejuures olulist rolli proovimise ja eksimise meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks tööks pinnasemehaanika valdkonnas oli Coulomb' pinnasesurve teooria aastal 1776.
annaabi.ee 
