ümbritsetud heledast äärisest ja sees kollase laiguga. Muster boa kehal on niivõrd mitmekesine, et võib kirjeldada ka selle paljusid muid variante. Päikese käes boa soomus sätendab tugeva meralliläikega, mis mao liikumisel kiiskab ja küütleb. Kuningboa levila on väga lai mehhikost üle kogu troopilise ja ekvatoriaalse Ameerika kuni Argentiina keskpiirkondadeni. Sigimisperioodil, mis igal alamliigil algab erineval aastaajal, toob kuningboa ilmale 15 kuni 54 poolemeetrist järglast. Kahe aasta jooksul kasvavad need 2-3 m pikkuseks ja muutuvad suguküpseks. Vangistuses hoidmisel sööb kuningboa meelsasti hiiri, rotte, tuvisid ja kanu. Noored boad muutuvad kergesti talsaks, täiskasvanud aga on sageli tigedad, ettevaatamatul kohtlemisel sisisevad ja hammustavad inimest. Boad elavad vangistuses kümne aasta ringis, kuid mõnikord ka märksa kauem kuni 23 aastat. (Bannikov et al, 1985.) Elupaigad
Klassikaline astronoomia sai alguse Mesopotaamias. Kreeklased nimetasid seda piirkonda Kaldeaks ja kuni Rooma riigini välja oli nimi "kaldealane" astronoomi sünonüümiks. Kaldealased kasutasid kuukalendrit ja noorkuu ilmumise tähtkuju määramine mingeid mõõtmisi ei nõudnud. Vajadus suurema täpsuse järele tekkis siis, kui hakati jälgima planeetide liikumist. Esimeseks mõõtevahendiks oli sau, mis kujutas endast piki umbes poolemeetrist latti liikuvat ristpulka. Nurga mõõtmiseks tõsteti lati ots silma juurde ja nihutati ristpulka seni, kuni mõõdetav kaugus kahe tähe vahel ühtis ristpulga pikkusega. Nurga suurus loeti saualt ristpulga asukoha järgi. Hipparchos sauaga Keskaegne kvadrant Hipparachos (190. - 120. a eKr) oli Kreeka astronoom, mõõtis esimesena pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumist ja koostas esimese tähekataloogi.
9. Sisefinantside puudumine 10. Nõudluse puudmine eelmiste innovatsioonide tõttu 11. Väliste finantseermisvõimalsute puudumine Lisaks veel nimetamata probleemidele näeme isiklikult tegelikult ka teisi, võib-olla sama olulisi takistusi. Näiteks innovatsiooni sõltuvus riigist, eelkõige inimestest ja nende ajaloost. Tüüpilist eestlast võib kirjeldada kui endassetõmbunud ja külma inimest, kes vajaks võõraga suhtlemisel poolemeetrist vahemaad. Just endassetõmbuvus peegeldab seda kui palju võib innovatsiooni kaduma minna. Innovatsiooni ja selle protsessi võib vaadelda nagu maja kui ei ole kedagi, kes valaks vundamenti, ei ole ka maja. Isegi kui on, siis tihti võib taolist nähtust võrrelda pigem mingisuguse absurdileiutisega, mis suure tõenäosusega ei leia praktilist kasutust. Meie arvates on tõenäoliselt on Eestis innovatsiooni takistavaks faktoriks ka asjaolu, et
annaabi.ee 
