rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime organi osa. Leherood- lehes olev tihe juhtkimpude võrgustik(lehe tugiorgan) Põhikude e
1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e
Pööratavas protsessis avaldub vaba energia väike muutus järgmiselt: dF = dU - T dS - S dT = dU - Q - S dT = -dW - S dT . Kui pööratav protsess toimub isotermaalselt (temperatuur ei muutu), siis süsteemil tehtud töö dW võrdub süsteemi vaba energia kasvuga. Vastupidi, süsteemi vaba energia vähenemise arvelt saab isotermaalses protsessis teha tööd. dF = -dW 9. Mida tähendab eksponentsiaalne kasv? Kuidas kirjeldada eksponentsiaalset kasvu - poolestusaeg, kasvu (eri)kiirus, poolduvate rakkude kasvudiagramm? Kasv, mida kirjeldataks eksponentsiaalse funktisooniga. o Microorganisms in a culture dish will grow exponentially, at first, after the first microorganism appears (but then logistically until the available food is exhausted, when growth stops). o A virus (SARS, West Nile, smallpox) of sufficient infectivity (k > 0) will spread
6. Ajalugu (arheoloogia) Kahjulikkus Tuumapomm 1.valguskiirgus 2. soojuskiirgus 3.radioaktiivne kiirgus 4. lööklaine 5. rad. Tolm Joonis ajaloo vihiku taga. Radioaktiivne tolm on eriti ohtlik seetõttu, et tolmujäänused jäävud kopsus sinuga pidevalt kaasas olevaks. Radioaktiivse kiirguse tõttu tekib nn kiiritustõbi. Peavalu, kõhulahtisus, oksendamine. Selle tulemusena organismis tekivad mutanteerunud rakud( vähirakud). Eriti ohtlik on ta kiiresti poolduvate rakkude korral. Luuüdi verevähk. Lisaks on ta ohtlik ka pärilikkusele. Kordamine. 1.Tuumajõud mis nad on ja miks on nad erilised? 2.Mis on seosenergia? 3. Mis on massidefekt? 4.Eriseoseenergia graafik, graafiku analüüs. 5.Uraan millest koosneb? Iseloomusta. 6. Ahelreaktsioon-kuidas toimub, joonis. 7. Neutronite paljunemistegur-mis see on , tähis, millest sõltub? Mis juhtub kui k on suurem kui 1 , k võrdub 1, k on väiksem kui 1. 8
annaabi.ee 
