pea kahekordne. Samuti peab venekeelne elanikkond lapsi eneseteostusel olulisemaks kui eestlased. Meeste eneseteostuse puhul on aga lapsed veel madalamalt väärtustatud. Ainult 43,7% vastanutest nõustus, et mehel peavad olema lapsed, et end teostada. Ka meeste puhul on lapsed vanemate inimeste ja venekeelse elanikkonna silmis tähtsamad kui noorte ja eestlaste silmis. Uuringust ilmneb, et kolmandik eestimaalastest on samasooliste inimeste kooseluõiguste suhtes neutraalel või koguni pigem pooldaval seisukohal. Lahknevus toimuba ga nooremate ja vanemate vanuseklasside vahel. Kui noorematest vastanutest oli ligi 40 protsenti seda meelt, et homoseksuaalsetel paaridel võiks olla samad õigused heteroseksuaalsete paaridega, siis vanemate vanuseklasside seas pooldas seda väidet vähem kui kuus protsenti vastanuist. Seejuures pooldasid naised homoseksuaalsete paaride senisest suuremaid õigusi rohkem kui mehed.
Sotsiaalselt kompetentsed on võimelised mõistma ja ette aimama, mida neilt oodatakse ning kuidas nad peaksid toimima, et nende käitumine vastaks teiste ootustele. Sotsiaalne kompetentsus on võime suhelda teiste inimestega kasulikult, abivalmilt ja toetavalt, ilma et see ohustaks isiksuse iseseisvust või enesemääratlust. Emotsionaalne intelligentsus. 3. ISIKSUSESISESED PROTSESSID. Hoiak- õpitud kalduvus reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldaval või mittepooldaval moel. Hoiak koosneb 3 komponendist: 1. Tunnetuslik sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta N.suitsetamine põhjustab kopsuvähki 2. Emotsionaalne tunded, suhtumised ja meeleolud, mis antud nähtusega seotud N. Kui palju suitsetan, ilmselt saan kopsuvähi 3. Käitumuslik sisaldab hoiakuga seonduvad käitumisviisid, võimed ja soov neid järgida. N.Tahan suitsetada, sest see hõlbustab mul teistega suhtlemist.
Rousseau mõtted ja võtted on rännanud pika tee ja jõudnud välja kaasaja künnisele ja on paljude tänapäeva kirjutatajate puhul relevantsed. Jean- Jacques Rousseau (1712-1778) Valgustuse eredaim esindaja, Prantsuse sentimentalismi rajaja. Voltaireäiga oli ta lausa tülis, sest too irvitas R ideede üle. R leidis samas, et Voltaire annab järele aristokratismile ja pole nende suhtes piisavalt radikaalne. R ei olnud vastuvõetav materjalism,kuigi Diderot oli pooldaval positsioonil. Rousseau oli ka sentimentalismi esindaja, tunded olid olulised. Kui enamik valgustajaid nägid teatris suurimaid võimalusi eneseväljendamiseks, siis Rousseau ütles, et teater on tsivilisatsioonipahedes üks põhiline süüdlane. R läks koguni tülla teise suure entsüklopediaisti d' Alembert'ga. Diderot ei sallinud R religioosseid ideid.R puhul võiks öelda, et ta oli autor, kes tegutses mitmel rindel, kirjutas
annaabi.ee 
