Talupoegade elu oli sõja ajal muutunud eriti raskeks, sest uued koormused ei lasknud neil elada normaalset elu. Lääne- ja Harjumaal lihtrahva ülestõus oli varsti peatatud ja viimaste nimetatud liidrid hukati. Mina isiklikult ei saa isegi kujutada ette nende rasket elu. Minuni jõuab see, kui tähtis on eestlaste jaoks iseseisvus ja kuidas nad on sajandite jooksul selle nimel võidelnud. Poola ja Leedu ühinesid ühisriigiks. Samal ajal tõusis Rootsis troonile poolameelne kuningas Johan III. Vaadates Poola-Leedule geograafiliselt kuuluvatele aladele ja poliitilisele võimule Põhja-Euroopas võiks aimata, et nemad suudaksid lõpetada seda sõda. Poola-Leedu polnud väga aktiivne Liivi sõjas kuni peaaegu selle lõpuni. Stefan Batory, kes oli valitud Poola kuningaks ja kes jäi ajalukku meelde kui energiline ja aktiivne valitseja, tungis Tartumaale ja piiras ka mõned Venemaa alad. Sõlmiti esimene vaherahu ja suur osa Vene
Seitsmeaastane sõda lõppes Rootsi ja Taani vahelise rahulepinguga. 1583. aastal sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele tagasi nende vallutused Ingerimaal. Poola-Leedu tegutses aktiivsemalt sõja lõpu poole, astudes Põhjamaade seitsmeaastase sõja keskel Rootsi vastu välja, pärast mida rootslased neid vältida püütsid. Poola-Rootsi suhetes toimusid tähtsad muutused kui Rootsis oli võimule saanud poolameelne kuningas. Riigid sõlmisid omavahel rahu, ühtlasi alustasid ka koostöö tegemist. 1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Poolaga Jam-Zapolski vaherahu. Kuna Venemaa loobus Liivimaast, läks see ala Poolale. Sõja lõpuks oli Poola võimu all ka Lõuna-Eesti. Eesti aladel oma võimu taastada püüdnud Taani oli 16. sajandil Läänemere läheduses tugevaim riik. Liivi sõja algusaastatel allutas Taani oma võimu alla Saare-Lääne ja Kuramaa
tartlased raekotta. 1565 ka küüditamine, ivan iv korraldusel saadetakse linnast välja 100 peret( u 1000 inim) , see seot Andrei Kurbski juhtumiga. , Ivan iv oli veendunud et tartlased aitasid Kurbskil põpgeneda. 1571 uus küüditamine. Linnaelu jäi paljuski seisma. 1558 a ordu suurt midagi ette ei võtnud, Tartu langemisega suur muutus . 9 juulil määratakse senine Viljandi komituur ( Ketller) määratakse kodipuudiks(?!). Tugevam võim kui ordul endal. Kettler oli selgelt poolameelne , veendunud et Liivimaa peaks alluma poola vasallile. Fürstenberg oli taanimeelne, soovis ,et liivimaa läheks taanile. Getler oli püüdnud mingit kaitset organiseerida.58 hilissügisel teeb ettevalmistusi tartu piskopkonda minemiseks, et seda tagasi vallutada. Juuli lõpus augusti alguses võetakse üle terve rida ordu väikelinnuseid. On saadud selged olulised tugipunktid nagu Porkuni, Rakvere ,Laiuse, Põltsamaa ja Toolse. Enaused neist kohtdest olid juba tühjad, venelased sealt lahkunud
annaabi.ee 
