Olen ma jälle kogemata midagi valesti öelnud? (implikatuur jälle = naine on varemgi midagi valesti öelnud, aga ,,kogemata" on pigem sarkastiline ja etteheitev, oodates eitavat vastust). M: Täidetud vasikarind, jänesepraad, kukeseened marinaadis, puravikud, sõstratarretis ja siis veel see veinitort... Aga mis siis, kui mitte keegi ei tule? N: Sa oled pessimist (relevantsusmaksiimi rikkumine). Sina oled süüdi, et ka mina olen muutunud pessimistiks: sa oled mulle külge pookinud igavese kahtlusetõve ja naudid, kuidas see (anafoor) tervikuna mu oma võimusesse haarab. M: Mul on alust niiviisi arvata. (implikatuur mees sai midagi teada või ütles kellelegi, mistõttu ta arvab, et inimesi ei pruugigi tulla) N: Ahaa (performatiiv), sa varjad midagi! Ma teadsin, ma tundsin kohe, kogu tänase päeva, et sa midagi haud, hoiad minu eest salajas. M: Tõepoolest (assertiiv ülestunnistus), ma olin tänase õhtu pärast natuke mures ja helistasin su töökohta,
THE HYPOTHESIS OF THE MOBILITY TRANSITION WILBUR ZELINSKY Rändeülemineku teooria Tänapäeval on kasutusel kolm georgaafilist paradigmat. 1) georgaafiline aksioom- veendumus, et füüsiliste ja sotsiaalsete sündmuste mustril on tõeline tähendus 2) ruumiliste uuenduste levik, antropoloogide ja geograafide poolt hiljuti avastatud väga huvitavad tulemused 3) geograafid on laenanud printsiibi majandusteadlastelt ja on pookinud selle geograafilisse aksioomi. See hübriid on sünnitanud mitmeid hüpoteese teemal: majanduslikest tegevustest tulenevaid territoriaalseid ümberpaigutused. Demograafias saame tajuda ainult 2 punkti: üleminekuteooria ja rändeülemineku teooria. Üleminekuteooria- teatavate sotsiaalmajanduslike arengute saavutamiseks, iga kogukond möödub kaasajale eelnevast vormist, kus kõrge suremus suretab välja kõrget sündivust, kaasaegsesse vormi,
ehituskunsti paratamatule langusele. Moed on rohkem kahju teinud kui revolutsioonid. Nad on kunsti ihusse haavu löönud, on tormanud isegi ta kondikava kallale, on ehitusi nudinud, kärpinud, ära narrinud, tapnud ehituste vormi, sisu, mõtte ja ilu. Vähe sellest, moed on söandanud ette võtta isegi ümberehitusi, mida igatahes aeg ja revolutsioonid pole teinud. Häbi tundmata on nad «hea maitse» nimel gooti arhitektuuri haavade külge pookinud oma viletsat pudi-padi, marmoriribasid, metallitutikesi, medaljone, voluute, rõngaskujusid, drapeeringuid, girlande, narmaid, kivist tulekeeli, pronkspilvi, lihavaid amorette, pungis keerubeid, mis hakkasid pidalitõvena kunsti palet sööma juba Caterina di Medici palvelas ja 104 mis kaks sajandit hiljem sundisid seda piinatud ja virutatud kunsti lõplikult hinge heitma Dubarry buduaaris.* Niisiis eelmist kokku võttes on kolme laadi rüüsted gooti arhitektuuri moonutanud
annaabi.ee 
