Ja kõik alustatakse sellest et klient tellib telimusse ja annab faili , siis seda kujundadakse vastavalt standardile, kui kõik tehtud näidatakse kliendile ja kui ta on nõus siis tehakse faili trükkimise jaoks järgmine etapp on trükkimine kui on tellitud lamineeritakse, järgmised etappid on järgmine etappid on järeltöötlus ja käsitöö kui ka pakkimine, mis koosneb selles individuaalsülesanne oli pop-up reeklam, mis on ümargune ständi reeklaam ,siis alustatakse poognast teha raaklam pop-up lõigataksetrükitudpoognad,sellistel tellimustel võetakse 4- poognadalustamiseks,võetakse alumise jaoks kaks osa mis liimitakse PVA liim kui ka kuumliim mõnadadel tööl on lisadetailid näiteksnagu sellistel tellimustel mis kleebitakse ainult PVA liimiga, selleks et pop-up oli ümargune ja seisnud on vaja sisudetailid, mist on stantsitud lainepapist, mis pannakse sisse kus on augud kinnitakse peenikeste
on näppepillid (harf, kitarr, lauto mandoliin, balalaika, bandzo). Keelpillid saadavad helisid välja keelte võnkumisena. See tekib poognahõõrumisest keelte vastu. Poogen koosneb elastsest puitridvast ja selle otste vahel pinguldatud hobusesabajõhvidest. Teisi keelpille-harfi, kitarri, lautot, mandoliini, balalaikat ja bandzot- mängitakse sõrmedega. Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognast saaks vabalt liigutada ja tekitada keerukamat vibratsiooni. Kitsama "taljega"muusikariistu näeb juba Babüloonia skulptuuridel. Oletatakse, et keelpillide kuju on sümboolses või rituaalses seoses naise kujuga. Vanasti tahuti keelpillid ühest puutükist, mis kitsenes kaela poole minnes sujuvalt. Sellisedpillid on mandora ja rebekk, Viiul Viiul on keelpill, mis koosneb piklikust kõlakastist ja selle ülaosa külge kinnituvast kaelast, pea
raamatuköite algkuju. 2. sajandil sai teoks see uus suur muutus raamatu väliskujus. Koos uue kirjutusmaterjali, pärgamendiga, kujunes välja tänapäevast raamatut meenutav kokkuvolditud lehtedest moodustatud vihikutest koosnev koodeks. Varasemad säilinud koodeksid on kreekakeelsed ja kirjutatud papüürusele, need pärinevad 1. sajandist. Koodeks sai nime kokkulapitavatelt puutahvlitelt. Algselt koosnes iga poogen omaette vihikkoodeksist, 4. sajandil aga juba mitmest poognast. Et lehed olid laotud üksteise sisse, siis seesmised poognad ulatusid kaugemale välja. Selle vältimiseks paigutati volditud poognad vihikute kaupa üksteise kõrvale ja köideti kokku raamatuplokiks. 8. sajandil kinnitati raamatuplokid kanepist nööri või nahast paelaga köite selja külge ja nii sai koodeks tänapäevase raamatu väliskuju. Kindlasti oli papüürusrullilt koodeksile üleminek omamoodi 'pudelikaelaks' antiikkirjanduse säilimise jaoks
annaabi.ee 
