tootmisele, oli võimalik hakata maksma tunnipalka. Fordism valitses tööstuslikus tootmises väga pikka aega ja osa ühiskonnateadlasi arvavad, et Ford tagas USA-le esikoha riikide majanduslikus võrdluses. Muutus ühiskonna sotsiaalses jaotuses: · Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades Põlluharijaid jäi aina vähemaks, linnades hakkas elatustase tasapisi kasvama ja selle tõttu hakati rohkem teenuseid tarbima. Nii hakkas linnadesse kogunema aina rohkem ametnikke, poodnikke, arste, advokaate, rätsepi. · Linna- ja maarahvastiku suhtearv 4 · Leibkonnamudelid Peamiseks mudeliks kujunes väikepere. Koos elasid ainult vanemad ja alaealised lapsed. Teravdab ebakindluse probleeme. Prombeelmid: · Töötus · Vanadus · Haigused Esimesed sotsialteadlased: · Adam Smith (Vaba turumajandus etc. Põhiteos ,,Rahvaste rikkusest" 1776, millega pani aluse majanduslikule liberalismile, mis on endiselt kompetente
roomlaste vallutamist alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis, suuremad linnad tekkisid alles pärast Rooma võimu alla minekut. Jõukuselt ning arengutasemelt jäid lääneprovintsid Idamaa omadele alla. Idaprovintsid ekportisid paljusid tooteid ning seal kõneldi Kreeka keelt. 12. Rooma linn Roomast sai Vahemere maade suurim linn. Roomas elasid senaatoriperesid, ratsanikuseisuse liikmeid, keskmise jõukusega käsitöölisi ja poodnikke, aga ka arvukalt proletaarlasi. Keeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Ehitati templeid, foorumeid, arenes välja kanalisatsioonisüsteem, hakati rajama korruselamuid. Peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomalsed tellist. 13. Rooma perekond ja eluolu Rooma perekond oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad
Põhja-Eestis ning saartel säilisid külad paremini. Põllumehel oli nüüd palju rohkem seda, mida linnas müüa ja mida linnas poes või käsitöölise juures osta. Asja hakkas linna olema palju tihedamini. Senine linnadevõrk oli uue ajastu talupojale liiga hõre, linnad liiga kaugel. Ka uued vabrikulinnad ei rahuldanud vajadusi. XIX sajandi teisel poolel hakkas kihelkonnakirikute, hiljem ka raudteejaamade juurde kujunema hulgaliselt aleveid, kus elas poodnikke, põllusaaduste ülesostjaid, käsitöölisi, arste, õpetajaid ja muid talurahvale vajalike inimesi. Muidugi haris enamik alevielanikke ka põldu, olgu või väikest, ja pidas loomi. Hiljem hakkasid alevitesse talvist kodu ehitama ka ümbruskonna taludes ja mõisates suviti töötavad põllutöölised. Niisuguse alevi elu ja elanikke võime tundma õppida kasvõi Tootsi-lugudest.
annaabi.ee 
