Teine tuntud linn Türgis on Catal Güyük, mis asus jõe-äärsel viljakal tasandikul ja koosnes tihedalt paigutatud põletamata tellistest majadest. Plaanilt meenutab linn vaiplinna, mille majad olid omavahel ühendatud. Sisse sai majadesse ainult katuse kaudu. Ja linnas oli kokku üle tuhande maja, mis olid külgkülje kõrvale ehitatuna. Igas majas oli tulease ja sisseehitatud kivimööbel. Kivimööblist kõige rohkem huvipakkuvad olid poodiumid, mis oli arvatavasti kasutusel kui magamisasemed. Nende alt leiti ka inimeste luid, mis võis arvata, et inimene maeti samasse kohta, kus oli olnud ta magamiskoht..(kusjuures, kui teemast välja minna, siis uudistes näitas ükskord, et selline asi toimub siiani.. kahjuks ma ei mäleta kus riigis see oli, aga ühed inimesed näiteks elasidki surnuaias ja magasid oma vanemate haudade peal). Oletatakse, et linna elanikud lisaks küttimisele ja
Mis puutub pealtvaatajate kohtadesse, siis asetsesid istmete read astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt; radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks (Attika 10 füülide järgi). Arheoloogide väljaarvestuste järgi mahutas Ateena teater 17 000 pealtvaatajat, üks Arkaadia linna teater 44 000 inimest. Ateenas toimusid etendused alguses ühel linna väljakuist, ja pealtvaatajate jaoks püstitati ajutised puust poodiumid; kui need kord mängu ajal kokku varisesid, kohandati teatrietendusteks Akropolise lõunapoolne kaljune nõlvak, millele hakati kinnitama puust istmeid. Kiviteater ehitati lõplikult valmis alles IV sajandil. Mehhaanilisi seadmeid oli V sajandil väga vähe. Kui oli vaja näidata vaatajale seda, mis toimus majas, veeretati skeene uksest välja puuratastel platvorm (ekküklema), ühes temal asetsevate näitlejate või nukkudega, seejärel aga, pärast vajaduse möödumist, veeti see tagasi
produktiivne: teoreetilised tööd + üle 30 näidendi. 1912 Gogoli ,,Revident": iga vaatus lahendatud erinevas paroodilises stiilis: üks vaatus parodeeris Stanislavski kunstiteatrit, teine Craigi stiilis, kolmas Reinhardti stiilis, neljas parodeeris kömöödiafilme jne. 1920 ,,Talvepalee vallutamine", massispetaakel: 10 000 osalejat, 100 000 pealtvaatajat. Taastati bolsevistliku revolutsiooni pöördepunkt kolm aastat hiljem täpselt samas kohas. Efekt hämmastav. Suure väljaku ääres poodiumid, millel etendati veriste sündmusteni viinud sündmusi. Korralik propagandalavastus. Palees leidis aset heade ja kurjade võitlus. Lavastuses osales punaarmee jalavägi, sõjalaevadelt kõlasid kahuripaugud jne. 70) (Jean Anouilh) Paljud näidendi kirjutatud 1950ndatel. Õppis juurat, see ei pakkunud huvi. Edu tuli näidendiga ,,Pagasita reisija". Tema näidenditesse sisse kirjutatud koreograafia. All tõsine maailmavaade. Ajaloolised teemad. Peategelased ei lähe kompromissidele, seega