N: Sajab. Koidab. mitmesõnalised küsimusele: mis? on ära (on läinud) kus? millal? ununenud N: Mul on sünnipäev Alus Alus Vastab küsimusele: Käändsõna: N: Pontul on N: Pontu väljendab kes? mis? nimetava kuudis kont on kondi isikut, olendit N:Laps magab. osastava ja ära või asja, kes omastava peitnud midagi teeb . käändega märgib ära tegutsejad Sihitis kellele N: Arno mängib viiulit Ainult sihitise
Deduktsiooni näiteks on lihtne kategooriline süllogism, otsesed (vahetud) järeldused ning arutlused liitväidetega. (NB! Täielik matemaatiline induktsioon on pigem deduktsioon.) Klassikaline loogika tegeleb peamiselt deduktsiooniga. Induktsioon. Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti on tegemist järeldamisega üksikult üldisele. Nt induktsioon lihtsa loendamise kaudu: Pontul on saba, Muril on saba , jne ..., järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba. Vt ka Milli meetodid Vuksi õpikust. Analoogia. Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide sarnasus. Arutlusobjektide suurema hulga korral võib analoogia-arutlus muutuda induktiivseks. (Abduktsioon on arutlus, milles jõutakse tõendusmaterjali põhjal parima seletuseni, st
öelda, et see on deduktiivne arutlus? Me ei saa eristada deduktiivset arutlust mittededuktiivsest arutlusest, vaid ainult deduktiivset kehtivust ja muud liiki kehtivust. Definitsioon 5.3 määratleb vaid deduktiivse kehtivuse. Küll aga võib kokku leppida, et deduktiivne arutlus (deduktsioon) on arutlus, mida hinnatakse deduktiivse kehtivuse seisukohast ja milles taotletakse deduktiivset kehtivust. Ent on ka teisi arutlemise tüüpe. Nt võib arutleda üksikult üldisele: Pontul on saba, Muril on saba, jne …, järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba. Sellist tüüpi arutlus ei 6 Nt P. Lorents (2000) kasutab teistsugust terminoloogiat. 4 taga tõese järelduse saamist isegi mitte siis, kui kõik eeldused on tõesed ja arutluses ei tehta vigu. Tegemist on induktiivset kehtivust taotleva arutlusega, mida käsitletakse pikemalt 15. peatükis „Induktiivne arutlus“.7 Induktiivset kehtivust taotleva arutluse põhjal järeldamist
öelda, et see on deduktiivne arutlus? Me ei saa eristada deduktiivset arutlust mittededuktiivsest arutlusest, vaid ainult deduktiivset kehtivust ja muud liiki kehtivust. Definitsioon 5.3 määratleb vaid deduktiivse kehtivuse. Küll aga võib kokku leppida, et deduktiivne arutlus (deduktsioon) on arutlus, mida hinnatakse deduktiivse kehtivuse seisukohast ja milles taotletakse deduktiivset kehtivust. Ent on ka teisi arutlemise tüüpe. Nt võib arutleda üksikult üldisele: Pontul on saba, Muril on saba, jne ..., järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba. Sellist tüüpi arutlus ei 6 Nt P. Lorents (2000) kasutab teistsugust terminoloogiat. 4 taga tõese järelduse saamist isegi mitte siis, kui kõik eeldused on tõesed ja arutluses ei tehta vigu. Tegemist on induktiivset kehtivust taotleva arutlusega, mida käsitletakse pikemalt 15
annaabi.ee 
