Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid. Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid. Igavene koldetuli asus Vesta templis. Oli erinevaid preestrite vennaskondi (arvaalid nurmevennad, maajumalate teenijad, saliused hüppajad, tantsupreestrid, luperkused Faunuse preestrid, osalesid pidustustel e lupergaalidel, kus joosti nahka riietatult mööda Rooma linna ümber Palatinuse künka). Tähtsaimad preestrid olid pontifexid. Pontifexide esimees oli eluagne Pontifex Maximus. Kultus seisnes põhil veretute ohvrite toomises. Püha tseremoonia oli letisternium e jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve. Päevi jaotati headeks ja halbadeks. Niimoodi kujunes välja religioosne kalender (saturnaalid). Keisririigi ajal levisid idamaised kultused nagu Isise ja Mitra kutus. Müsteeriumiusundite kaudu hakkas levima emotsionaalne vagadus. Levisid uued Rooma jumalate kultused, nt Roma kultus.
Nede jumalate kõrval austasid j'roomlased ka antropomorfseid jumalaid. Preestrid ja kultus Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud .Nad uskusid ,et riigi heaolu sõltub kõige enam jumalate heasoovlikusest ja seetõttu üritati jumalaid vääriliselt teenida ja austada.Kõik tpühamud olid riigikontrolli all ja preestriteks valiti riigiametnikke.Preestritest tähtsaimad olid Pontifexidkelle eesotsas seisis Pontifex maximus-riigi ülempreesterPeale Pontifexide olid ametisse määratud ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ning ennustamisega tegelevad augurid.Preestiamet oli enamasti eluaegne.Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult. Selleks ,et neilt midagi saada tuli neid kohusetruult teenida mis tähendas ennekõike annetuste toomis.Annetada või toitu,vääris esemeid kuid jumalate lemmikuks pidasid nad siiski loomade ohverdamist. Kristluse levik
riigivõim pööras seetõttu jumalate austamisele suurt tähelepanu. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, pidustusi korraldati riiklike ettevõtmistena ja preestrid valiti ametisse riigiametnike kombel. Erinevate ülesannetega preestrite seas ühed tähtsamad olid 16 pontifexi (sillaehitajat või teerajajat – selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis riigi ülempreester – pontifex maximus (suurim pontifex). Pontifexide ülesanne oli kanda hoolt üleriiklike pidustuste eest ning sellega seoses pidada arvet ka kalendri ja riiklike tähtpäevade kohta. Pontifexidele lisaks määrati ametisse konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid. Enamus preestriameteid olid eluaegsed. Preestritel oli suur mõju Rooma riigi poliitika kujundamisel ja nendesse ametitesse valiti sageli tuntud riigimehi. Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult
annaabi.ee 
