katastroofilisel reisil koos oma meeskonnaga. Tema ekspeditsioon jõuda lõunapoolusele oli katselt juba teine, sest Roald Amundsen oli esimene. Scott kavatses teha ekspeditsiooni Antarktikasse, (mis oli juba teine) laevaga Terra Nova. Tema võistlus Roald Amundseniga käis selle nimel kes jõuab esimesena lõunapoolusele. Nad jõudsid Ross Islandile 4.jaanuaril 1911 ja olid valmis kelgureisiks lõunapoolusele. Scott ja meeskond asusid teele koerarakenditega, ponidega ja mootorsõidukitega 1.novembril 1911.aastal. Mootorsõidukitest ja ponidest loobuti mõne päeva jooksul. Sel ajal kui nad ületasid Beardmore Glacieri oli Amundsen jõudnud lõunapoolusele (4.jaanuar 1912). Scotti meeskond jõudis lõunapoolusele 18.jaanuaril 1912. Nad olid väga pettunud leides sealt lehvimas Amundseni Norra lipu. Scott ja tema meeskond olid külmunud, kurnatud, pettunud ja nad kannatasid skorbuudi all, mille nad olid saanud esimeselt reisilt. 17
2009.aasta maikuus oli Rein Pill maailma takistussõidu edetabelis 71.kohal see on kõrgeim koht Eesti takistussõidu ajaloo vältel. Kõik eelpool nimetatud saavutused ja kordaminekud annavad märku, et Eesti ratsasport on kanda kinnitamas suures ratsamaailmas." (Teele Metstak, 2014). 1.3 Ratsutamismaailm Ratsutamises on tegevus- ja spordialasid palju ja mitmesuguseid. Kui ratsutamine on juba selge ning erinevate hobuste ja ponidega sõitmine ei valmista enam probleemi, võib hakata huvitama tegelemine koolissõiduga, kolmevõistlusega või pologa. Kui aga soovid, 10 et ratsutamisest saaks sinu elukutse, pead olema valmis tegema kõvasti tööd ja tõeliselt nautima ja rõõmu tundma sellest, millega tegeled. Kui vaeva ei näe, siis ei ole mõtet lootagi tipptasemel sõitjaks saada. Kui sul on õnne ja sa pühendad end ratsutamisele
„Tihtipeale aidatakse oma lapsi tulevikus rahaliselt ratsaspordis ning seeläbi tõstetakse kogu Eesti ratsaspordi arengut.“ Harrastajaid peetakse materiaalselt heal järjel olevateks inimesteks ning armastusest spordi vastu on sponsorlus reaalne. Leitakse, et tänu sponsorlusele saab üleüldine hobumajandus populaarsust. Üks ratsaspordispetsialist toob välja hea näite: „Näiteks harrastaja Monika Sehver, kelle tütar Kätlin Sehver alustas ratsaspordiga justnimelt ema kõrvalt ponidega ja väga noorelt, on praeguseks Kätlin juba väga noorena kahekordne Eesti meister seenioride takistussõidus.“ Hea ettepaneku toob teinegi vastanud treeneritest, kus nähakse harrastussportlase tuge ratsaspordile ka suuremas plaanis: „Seesama harrastaja, kes ise stardib madalamates võistlusklassides omab tihtipeale võimalusi omada ka paremaid hobuseid (materiaalselt) ning võiks paralleelselt olla toetajaks (ehk hobuseomanikus) ka
annaabi.ee 
