oktoober Arras'e lahing 5.oktoober Esimene saksa lennuk tulistati alla Antandi poolt 15.oktoober Ypres'e lahing 16.oktoober Kanada väed saabuvad Suurbritanniasse 29.oktoober Türgi liitub Keskriikidega 25.detsember Jõulurahu läänerindel 24.jaanuar 1915 Dogger Banki lahing 18.märts Antandi riikid ründavad merelt Dardanelle 22.aprill Saksamaa kasutab gaasi Ypres'i lahingus 7.mai Lusitaania uputamine 23.mai Itaalia kuulutab sõja Austria-Ungarile 25.mai Saksamaa hülgab Ypres 31.mai Esimene pommirahe Londonile 11.september Esimest tanki demonstreeriti Briti sõjaväe juhtidele 5.oktoober Nähes Serbia lüüasaamist moodustavad Antandi riigid Saloniki juures uue rinde 12.oktoober Edith Cavell hukati 2.veebruar 1916 Suurbritannia tutvustab sõjaväekohustust 21.veebruar Saksamaa moodustab Verduni juures kaitserinde 9.märts Saksamaa kuulutab Portugalile sõja 31.mai Jutlandi lahing 5.juuni Lord Kitchener tapeti merel 9.august Itaalia moodustab Gorizia juurde kaitseliini 29
tagasi oli pilt teine. Linna kohale oleks just nagu ilmunud teine päike, mis plahvatades pühkis oma teelt kõik elusa ja elutu. Maailm oli näinud kõigi aegade hirmsaimat terroriakti. Veel Teise maailmasõja alguses eelistasid riigid tsiviilohvreid vältida. Sõja ajal pidi aga see põhimõte taganema. Sõjaliste objektide asemel võtsid lennu- väed üha rohkem sihikule just linnu, hoolimata nendes elavatest tuhandetest tsiviilelanikest. Pommirahe tabas Tallinna, Dresden hävitati, enamik Euroopa linnu olid sõja lõppedes rusuhunnikud. Terroristlikud rünnakud leidsid aga tõelise kulminatsiooni sõja viimasel kuul Jaapanis. Jaapan oli Teises maailmasõjas vaenlane. USA-d rün-das Jaapan esimesena – 1941. aastal Pearl Harbouris. Jaapan vallutas inimeludest hoolimata peaaegu kogu Ida-Aasia, kuni löödi USA jõul taganema. Maailm mäletab Kuid täna mäletab maailm siiski ennekõike kahe tuumaplahvatuse ohvreid.
venelastele lääneliitlaste õhujõudude võimsust. Oli just lund sadanud, kuid taevas oli selge, kui kella 21 paiku jõudsid esimese lainena linna kohale 244 inglise pommitajat. Sõjast väsinud linlased olid tuju tõstmiseks tähistanud vastlaid. ooper, Zwinger, kõik kinod ja teatrid olid avatud. Äkki lahvatasid taevas põlema punased ,,jõulupuud", mis valgustasid tänavaid. mõõdus veel mitu minutit ja siis, markeerivate ,,Jõulupuude" valgusel, tabas linna tõeline pommirahe. suurte fugasspommide plahvatused rebisid katuseid käsitööliste majadelt, millest nii mõnigi oli ligi tuhat aastat vana. Süütepommid süütasid puumajad, mis põlesid nagu tõrvikud. Varsti olid leekides terved tänavad ja linnaosad. Poolteist tundi pärast esimest rünnakut saabusid 529 Lancasteri, et viia hävitus töö lõpule. Mõlema õhurünnaku ajal heideti linnale 650 000 süütepommi, koos fugasspommidega ühtekokku 2659 tonni. Pärast esimest rünnakut möllas linna keskosas
Ellujäämine NATO pommidusi all BOJAN LAPSEVIC Aalmere, Holland Paari päeva eest helistasin oma vanematele Belgradi. Õnnekombel on Hollandi ja Jugoslaavia vahel telefoniühendus säilinud ja kodunt eemalgi võib aeg-ajalt suhelda oma perekonna ja sõpradega. Telefonihelina peale haaras toru mu ema, kelle hääl tundus olevat varasemaga võrreldes palju rahulikum. Ajal, mil hakkab täis saama kaks kuud pommitamise algusest, on inimesed juba harjunud eluga pommirahe all. Lihtsalt üllatav, millisel määral suudab inimene ümbruskonnaga kohaneda. Nii minu pere kui enamik meie naabreid veedab endiselt suurema osa ajast varjendites. Pommitamise algusest pole nad ühtegi ööd maganud oma voodis. Päeval on oht väiksem ja enamasti hommikuti õnnestub inimestel suhtelises vaikuses isegi veidi puhata. Just sel ajal helistasin minagi neile. Belgradlaste suurim mureküsimus on praegu elekter ja vesi. Ei saa vist sõnades
kasutada kogu Ameerika sõjaväe võimsust. Vietnami sõja olemus oli ameeriklaste jaoks uudne. USA sõjavägi oli õpetatud võitlema Lääne-Euroopa tasandikel ning see oli hästi varustatud, kuid nüüd leidsid ameeriklased end vastamisi Kolmanda Maailma partisanidega. Vaenlase taktika suhtes nõutu USA sõjavägi vastas enamasti tavapärasel viisil, lootes vaenlase vastupanu murda tulejõuga. Kuigi USA vallandas sõjaajaloo kõige rängema pommirahe ja võitis kõik lahingud, oli see taktika riigisisestest poliitilistest rahutustest võrsunud mässuliste allutamiseks sobimatu. Lõpptulemusena mõjutas Vietnami sõda Ameerikat märksa sügavamalt, tuues kaasa pöördumatuid muutusi. Pärast Teist Maailmasõda olid ameeriklased veendunud, et nende riik ei saa eksida, kuid ometigi tõi Vietnami sõja kaotus ja sellest tingitud ühiskondlikud lahkhelid 1960. aastatel kaasa Ameerika ühiskonna katartilise ümberhindamise.
annaabi.ee 
