Kui sõda läbi sai, siis ei hakanud ükski riik neid ohte sealt eemaldama. Gaasijuhtme merepõhja paigaldamisega ongi suurimaks probleemiks seal lebavad sütikpommid. Kui midagi peaks viltu minema ja mõni pomm lõhkema, siis see võib tekitada ahelreaktsiooni teiste lõhkepeade plahvatamiseks ja tagajärjed võivad olla enneolematud. Enamus Läänemere elusloodusest häviks, kuna lisaks tavalist lõhkeainet sisaldavatele pommidele on ka seal keemiarelvi. See tähendaks ka suurt kahju eesti majandusele. Väga palju tegeldakse rannaaladel kalapüügi ja müügiga. Kui see variant ära kaob, siis kaob paljude eestlaste sissetulek ning ka toiduallikas. On üks keskkonnaprobleem, mis mõjutab nii Eestit kui ka tervet maailma. Selleks on meie planeedi keskmise õhutemperatuuri iga-aastane kasv. Kõige suurem põhjus on kasvuhoonegaaside pidev suurenemine maailmas. Eesti puhul eraldab
jäänus alla kukkunud. Üks huvitav fakt on veel see, et üks koristaja, kes oli õnnetuse hetkel alumisel korrusel, kuulis kuidas umbes 6- 7 sekundit ennem lennuki sissesõitmist oli keldrikorrusel kuulda plahvatust, nagu seal oleks pomm õhatud. Ja videos oli näha, et samal ajal kui ülevalt musta tossu tuli, oli allpool ja ümbruskonnas ka suitsu. Ja hiljem leiti rusudest sulametalli, mis viitab ka pommidele. Seega kas ikka kaksiktornid kukkusid kokku tänu lennukitele? Aga samas tekib küsimus, et kui tornid ei kukkunud terroristide tagajärjel siis ks selle korraldas? Ka selle kohta on oma teooria ja paljud kahtlustavad, et selle taga on Bush ja USA valitsus. Kahtlust äratavad näiteks see, et Bush oli katstroofi ajal Floridas algkoolis, andes õpilastele lugemistundi. Ning intervjuus ta räägib, et ta nägi ennem tunni algust, et otsereportaazi, kuidas esimene lennuk kaksiktornidesse sõitis
Õhusõda Euroopas Põhiline sõda Saksamaa vastu 1944 aasta sügisel toimus õhus. Pommitajad olid kaitstul hävitajate nagu P-51 Mustangite poolt, kui ameeriklased pommitasid Saksamaa tehaseid päeval ja britid öösel. Inimesi see ei heidutanud. Lennukite ja tankide tootmine Saksamaal oli sõja ajal tipul 1944 aasta teiseks pooleks. Siiski oli raua ja õli puudus tänu Rumeenia kaotamisele. Ka kätte ei saanud maksta sest parimad kohad V-1 lendavatele pommidele ja V-2 rakettidele Prantsusmaal ja Belgias oldi kaotatud. Nüüd, kui vähenes kahe rinde vahemaa ja, kui tekkis väike vahe sõjapidamisse andis see Hitlerile 25 divisionilise reservi. Ta kasutas neid kohe ameeriklaste ja brittide vastu Belgias, rünnakuga, mis oli sarnane Ardennide rünnakuga 1940 aastal, mis oli brittidele ja prantslastele toonud katastroofi. Ameeriklase suutsid siiski oma ülekaaluga õhus selle lahingu võita. Jalta konverents
annaabi.ee 
