1721. aastal ja hiljem oli see seotud kohvi- ja suhkrukasvanduste laienemisega. Madridi lepinguga 1750. aastal kinnitasid Hispaania ja Portugal Brasiilia nõudmisi suurele territooriumile läänes, mille piirid olid paika pandud Tordesillase lepinguga. Madridi leping kuulutati hiljem kehtetuks, aga selle põhimõtted kõlasid taaskord Ildefonso lepingus 1777. aastal. Portugali välisminister ja peaminister Marquês de Pombal tegi Brasiilias palju reforme Portugali kuninga Joseph Emanueli valitsusajal. Ta vabastas päismaalased orjusest, soodustas immigratsiooni, vähendas makse, vabastas kuningliku monopoli Brasiilias väliskaubandusest, tsentraliseeris valitsusaparaadi ja viis valitsuse 1763. aastal Salvadorist Rio de Janeirosse. Pombal ajas jesuiidid Brasiilia aladelt välja 1760. aastal, sest nende mõju pärismaalastele ja kasvavale majanduse tugevusele oli paljude brasiillastele liiga suur.
This represented one of the largest movements of European populations to their colonies to the Americas during the colonial times. According to historian Leslie Bethell, "In 1700 Portugal had a population of about two million people." During the 18th century, hundreds of thousands left for the Portuguese Colony of Brazil, despite efforts by the crown to place severe restrictions on emigration. RESTORATION AND POMBALINE ERA In 1738, Sebastião José de Carvalho e Melo, 1st Marquis of Pombal, began a diplomatic career as the Portuguese Ambassador in London and later in Vienna. The Queen consort of Portugal, Archduchess Maria Anne Josefa of Austria, was fond of Melo; and after his first wife died, she arranged the widowed de Melo's second marriage to the daughter of the Austrian Field Marshal Leopold Josef, Count von Daun. King John V of Portugal, however, was not pleased and recalled Melo to Portugal in 1749. John V died the following year and
pikaajalist koostööd sõjalise liidu vahel, Portugali ja Inglismaa vahel, maailma vanim sõjaline liit, mis on endiselt kasutusel NATO nime all. 14. ja 15. sajandil, Porto laevatehased aitasid kaasa Portugali laevastiku arengul. 18.SAJAND Aastal 1703 Methuen asutamislepingus kehtestati kaubandussuhted Portugali ja Inglismaa vahel. Portveini tootmine arenes järk-järgult Inglismaal. Et hoida ära nimetatud inglise domineerimine peaminister Marquis Pombal kehtestas Portugali äriühingu veinid Douro orus monopoli. Ta piiritles tootmise piirkondi sadamas, et tagada veini kvaliteet, see oli esimene katse kontrollida veini kvaliteeti ja tootmist Euroopas. Aastatel 1732 ja 1763, itaalia arhitekt Nicolau Nasoni kavandatud barokk-kirik, mille torn, muutus tema ikooniks: Torre dos Clérigos (inglise keeles: vaimuliku torn). Ajal 18. ja 19. sajandil linnast sai tööstuspoliitika keskus ja elanikkond kasvas. 19. SAJAND
Pedro Aranda (171898). Aranda oli sidemetes Prantsuse valgustajatega ning seadis sihiks tõsta Hispaania kiiremini areneva protestantliku Põhja-Euroopa tasemele. Carlos III ajal lõpetati Hispaanias nõiaprotsessid ning maalt saadeti välja jesuiidid, kelle olemasolu ainuüksi välistas Aranda meelest ühiskonnas vajaliku tolerantsuse. Portugalis oli jesuiitide väljasaatmine toimunud juba 1759. aastal. Siin juhtis valgustuslikke reforme peaminister markii Pombal (16991782), kes pälvis kuningas José Manueli [175077] usalduse 1755. aasta Lissaboni maavärinale järgnenud kriisi kiire ja toimeka lahendamisega. Et jesuiidid kasutasid looduskatastroofi agitatsioonina reformide vastu, otsustas Pombal nad kõrvaldada. Nüüd järgis Pombali eeskuju krahv Aranda. 31. märtsi 1767 hommikul piirati jesuiitide elupaigad sisse. Ametnikud, kellele väljasaatmine
annaabi.ee 
