pintsliga peale maalida. Uus tehnika oli hoopis paindlikum ja võimaldas elavamat joonistusviisi. Punasefiguuriline stiil on kreeka vaasimaali tippsaavutus. Ka sel alal oli juhtiv Atika, kuigi tõuget said sealsed meistrid arvatavasti Jooniast.Mõned vaasimaalid annavad ettekujutuse kreeka monumentaalmaali suunast, mis on seotud V sajandi keskpaiga suurima ja kõige hinnatuma maalikunstniku Polygnotose nimega. Ehkki Polygnotos lõi enamuse oma teostes alles V sajandi teises pooles, võib teda pidada pigem vanema generatsiooni, range stiili kunsti esindajate hulka kuuluvaks kunstnikuks. Tõenäoliselt olid mütoloogilised teemad tema maalidel sildiks, et väljendada tolle aja kõlbelisi ideaale, Aristoteles kiitis Polygnotost ning viitas sellele, et ta olevat tõstnud inimese loodusest kõrgemale ja andnud oma figuuridele moraalse ühtlustatuse, eetose ilme
kasutas marmorit , pronksi, kulda, elevandiluud)(krüselefantiintehnika puust kuju ,mis on kaetud kullaga + kalliskivid ja muud väärtuslikud materjalid) PRAXITELES : kaunid, meelelised noore inimkehaga jumalad NT : Aphrodite kuju ( palju koopiaid), Hermes Dionysos lapsega (säilinud originaalina) 4.Maalikunst: (alates 5 saj eKr) · Seina ja tahvelmaalijad hakkasid oluliselt paremini ja veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni · Ateenlase Polygnotose mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna st poolpöördes · Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks,realistlikumaks, lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati kujutama ka igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest(veininõudel) · Ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett.
Vanas-Kreekas maaliti ka hoonete seinu. Isegi Eestis võib leida pilte, mis on inspireeritud Kreeka templimaalingutest. Enamus Kreeka maalidest on hävinud, kuid on veel alles roomlaste tehtud koopiad. Ateena ja Kreeka kunst aga üha arenes ning Kreeklaste kunsti hakati ka mujal maailmas ostma. Mõned vaasimaalid annavad ettekujutuse kreeka monumentaalmaali suunast, mis on seotud V sajandi keskpaiga suurima ja kõige hinnatuma maalikunstniku Polygnotose nimega. Ehkki Polygnotos lõi enamuse oma teostes alles V sajandi teises pooles, võib teda pidada pigem vanema generatsiooni, range stiili kunsti esindajate hulka kuuluvaks kunstnikuks. Tõenäoliselt olid mütoloogilised teemad tema maalidel sildiks, et väljendada tolle aja kõlbelisi ideaale, Aristoteles kiitis Polygnotost ning viitas sellele, et ta olevat tõstnud inimese loodusest kõrgemale ja andnud oma figuuridele moraalse ühtlustatuse, eetose ilme
igast küljest vaatamiseks. Kreeklased ise hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole sellest praktiliselt midagi säilinud. kirjalikest allikatest selgub, et maaliti vahavärvidega kas puule või kivile. Kujutati peamiselt inimest, püüeldi loodusläheduse ja samaaegselt üldistuse ning ülima ilu poole. 42 V saj. seina- ja tahvelmaali õitseaeg on seotud Polygnotose nimega. Tema maalide sisu oli peamiselt mütoloogiline. Ruumilisuse illusiooni loomiseks olid figuurid paigutatud mitmes reas üksteise kohale. Värvidest tarvitas kunstnik nelja tooni musta, punast, valget ja kollast. Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. 5. saj. oli selles valitsev punasefiguuriline stiil. Foon kaeti musta lakiga, figuurid jäid katmata ning nad säilitasid punaka savi värvi. See
annaabi.ee 
