Allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Solar_cell http://en.wikipedia.org/wiki/Solar_energy http://vetrodvig.ru/?p=2532 http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Solar_land_area.png?uselang=ru http://commons.wikimedia.org/wiki/File:SolarGIS-Solar-map-Europe-en.png? uselang=ru http://www.youtube.com/watch?v=he_JjrXEfN0 http://www.renewablegreenenergypower.com/solar-panel-efficiency/ http://www.taastuvenergia.ee/paikeseenergia-eestis.html http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/uue-polve-paiksepatarei/ http://www.pv.ttu.ee http://www.sunheat.ee
Parem jalg toetub huppeliigese kohal polvekotile ning saapanina on tihedalt aluse vastas, saapakand vastu pa- rempoolset istmikuluud. Saapatald peab olema jaik ning polvekott tugev, nii et selle kuju ei muutuks laskmise kestel. Polvekott peab olema laskurile sobiv. Paremat polve ei voi painutada liiga kaugele kuljele. Siis nihkub asendi raskuskese liiga ette ja vasak jalg vasib kiiresti. Iga laskur peab leidma endale sobiva nurga parema jala pooramiseks. Kui tugipunktid on uksteisele liiga lahedal, pohjustab see kulgsuunalisi
Molemal juhul toimub DNA molekuli despirasliseerumine ning DNA taidab matriitsi osa. Erinevus seisneb selles, et replikatsioonil kopeeritakse molemad ahelad, transkriptsioonil aga ainult uks. Parast transkriptsiooni uhineval teineteisest eraldunud DNA ahelad, mida replikatsioonil ei toimu. Valgusuntees kui geneetilise informatsiooni realiseerumise pohietapp Oma tapse replikatsiooniga sailitab DNA geneetilise informatsiooni ja annab seda edasi rakkude pooldumisel polvest polve. Geneetilise informatsiooni realiseerumine fenotuubiks, selle translatsioon («tolkimine») on parilikkuse teine kulg. Translatsioonil toimub valkude biosuntees, mille kaigus geneetiline informatsioon «tolgitakse» keemiliste reaktsioonide keelde. Koik keemilised reaktsioonid organismis toimuvad fermentide (ensuumide) osavotul. Ka fermendid on valgud, valgulised biokatalusaatorid. Iga rakus toimuv reaktsioon nouab
Siirdemurre: o ühisjooned rannamurdega, o ühisjooned idamurdega (Kod), o ühisjooned vadja keelega. Ühisjooned rannamurdega Vältevaheldus puudub (geminaatklusiilide vaheldumatus – erinevus rannamurdest): rattas : rattad, pimedik : pimedikkul, tappama : tappan; Palatalisatsioon puudub (varem olnud olemas Jõhvi lõunaosas ja Iisakus); Lõpukadu, kuigi lõpuvokaal osaliselt säilinud teatud sõnades ja vormides, nt inta ‘hind’, vänttä ‘vänt’, polve ‘põlv’ Alutaguse murde erijooned rohkesti õ-häälikut: õli ‘oli’, õtsib ‘otsib’; nasaali ees e: eng ‘hing’, tenama ‘tänama’; st > ss: mussad ‘mustad’, issub ‘istub’, pessässe ‘pekstakse’; 7 ks > ss: jänessed ‘jänesed’ < sm jänikset, antasse ‘antakse’;
annaabi.ee 
