ökosüsteem on ohus. Viimasel ajal on märgata paljude kahepaiksete väljasuremist, samuti väheneb mitmekesisus meredes, surevad välja kalad, vaalalised ja korallid. Inimtegevuse tõttu väheneb bioloogiline mitmekesisus üle maailma. Mitmekesisuse vähenemise peamisteks põhjusteks on inimpopulatsiooni kasv, loomade elukeskkonna hävitamine, saaste, põllumajandus, globaalne soojenemine ja liigne küttimine ning kalapüük. Tänu polulatsiooni kasvule on vaja rohkem toitu ja vett, elupaiku, puitu, naftat jm resursse. Loomade elupaikade hävitamine on suuresti seotud populatsiooni kasvuga nt. võetakse maha metsa, et saada juurde põllumaad või linnaruumi. Yasuni rahvuspark, mis asub Ecuadoris Amazonase vihmatetsas, on tõenäoliselt maailma kõige liigirikkam piirkond, kuid kuna pinna all leidub naftat, kavatseb Ecuadori valitsus seal naftat puurima hakata, hävitades sealset loodust. Veekogude saastumine
Linn kui mitmekesine elupaik. Vaatamata ebastabiilsusele on linnade taimestik väga mitmekesine. Liigirikkuse suurim allikas on kultuurtaimed, eriti dekoratiivtaimed. Tallinnas on enamlevinud kultuurtaimi umbes 500, koos haruldastega aga palju rohkem kui looduslikke soontaimi Eestis. Loomade-seente spetsialiseerunud liikide elupaigana tulevad kõne alla siiski vähesed liigid, kuna enamuse kultuurtaimede biomass on liiga väike mingi teise liigi stabiilse polulatsiooni tagamiseks (NB! Haruldastel liikidel on vähe parasiite), nendega on enamasti seotud vaid laia ökoloogilise amplituudiga kohalikud taimtoidulised. Enam võib liigikaaslejaid leida puudel - näiteks on lehiste Eestisse sissetoomisele järgnenud lehisetatika, kuldtatika ja lehiseliimiku sisseränne. Parasiitseentest on punasele leedrile järgnenud leedri-jahukaste, putukatest .... (ainult dekoratiivtaimega - kui oskad kedagi sisse pahha -oleks hea, muidu aga maha!) seotud ....
Mets koosneb lehekihtidest ja kuna ka kõige alumina kiht peab saama valgust – peab olema lõplik suurus. Kui kihte oleks lõputult – alumised kihid valgust ei saaks. 33 Isehõrenemise seadus ja selle eeldused. 1. eeldus (specific leaf area) SLA = lehepind / pindalaühik = L L = const. 1. eeldus L = λN = const λ – 1 isendi keskmine lehepind N – polulatsiooni tihedus 2. eeldus: 1 taime lehtede kogupindala λ on seotud taime diameetri ruuduga (läbi mingi koefitsiendi, keskkonna parameetri a) Taimede projektsiooni diameter annab taime pindala 2.eeldus 2 λ = aD 3. eeldus. saab esitada 2 erineval kujul, sõltuvalt sellest, kuidas kujutame täiskasvanud populatsiooni. 1) 1 taime massi ja diameetri sõltuvuse olemus (3D) W – taime keskmine mass 3.eeldus W = bD3 2) taimel puudub kõrgusmõõde (2D)
fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia). Populatsioonidünaamika populatsiooni arvukuse seaduspärane muutumine ajas. Eristatakse kolm p. võimalust: kasvav populatsioon (iive positiivne), kahanev populatsioon ja stabiliseerunud populatsioon (polulatsiooni arvukus an dünaamilises tasakaalus esinevad populatsioonilained). Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul. Arvukuse suurenemises seisnevail p-il on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist.
annaabi.ee 
