kuningas on talve laiusel talvel tehti poliitikat, kevadel hakati jälle sõdima Karl XII hakkab osalema talurahva pulmades kuna rootsi kuningas ei tahtnud, et talvel võitlusvõime kahaneks, peeti laiusel lumesõda 1701 murtakse riia piiramisrõngas 1704 vallutatakse Tartu ja narva venelaste poolt Riia ja tallinn olid veel rootsi all I aasta rootsile sõjas äärmiselt edukas 18. saj vene võimu tulek eestisse karl XII jäi alla Poltova lahingus 1709 eesti rootsi koosseisust vene koosseisu minek otsustati poltova lahingu põhjal enne poltova lahingut tundus rootsi veel üsna ohtlik ja ähvardav alustati liivimaa tugipunktide vallutamist riia oli aasta otsa piiratud 1710 põhjasõda eesti alal läbi (kõik vallutatud) 110 000 inimest eesti alal, kõige madalam aeg kui Karl XII poola kampaania lõpetab, ei suundu ta sõjakäigule üksi, liitlased kasakad
tegelane deemon langenud ingel, mäss Jumala vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks.) 6. Nikolai Vassiljevits Gogol · 1. aprill 1809 4. märts 1852 (sündis 1. aprillil 1809 Poola kubermangus Ukrainas ja suri 4.märtsil 1852 Moskvas. Pärast surma maeti Nikolai Gogol Danilovi kloostri kalmistule, 1931. aastal maeti ta ümber Moskva Novodevitsje kalmistule.) · Haridus: Poltava rahvakool ja Nezini gümnaasium( Ta õppis Poltova rahvakoolis ja Nezini gümnaasiumis. Viimases aastatel 18211828. Pärast koolide lõpetamist siirdus ta sooviga hakata näitlejaks, Peterburi. Seal loobus ta poolapärasest nimeosast. Näitlemisest ei tulnud midagi välja ning ta otsustas hakata kirjanikuks) · 1834-1835 õppejõud(Aastatel 1834 kuni 1835 töötas ajaloo õppejõuna Peterburi ülikoolis. Pärast lühiajalist riigiteenistust asus Gogol tööle tütarlaste gümnaasiumi
Lüüasaanutest paljud uppusid Narva jõe voogudes. Rootslaste võit Narva lahingus 1700. a. Erastvere lahing 9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29 detsembril 1701) toimus Põlvamaal Erastvere lahing mille venelased võitsid. Rootslased kaotasid lahingus ligi 2000 meest. Erastvere lahing oli Vene vägede esimene suurem võit Põhjasõjas. Lahingud kandusid Eestist eemale ning venelased teostasid Eestis laastatud maa taktika. Karl tahtis vallutada Moskvat. Poltova lahing 8. juulil 1709 toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Poltava lahing mis võttis aset Ukrainas. 6. mail piirasid Rootslased (30 000 meest) Karl XII juhtimisel Poltava ümber. Mai lõpus jõudis Poltava lähedale Vene väe peajõud (42 000 meest, 72 suurtükki), mida juhtis Peeter I. 8. juuli ööl ründasid Rootslased (umbes 20 000 meest, 4 suurtükki) Carl Gustaf Rehnskiöldi juhtimisel, kuid nad löödi suurtükitulega taanduma ja järgnenud käsivõitluses põgenema
sõda juba Poola aladel. Kaotus narva lahingus ei olnud Venemaad nõrgendanud. 1701.a. tungisid venelased taas Liivimaale. Siia jäänud Rootsi väed olid suures vähemuses, ega suutnud tõsist vatupanu osutada.1704.a. langes Vene vägede kätte Tartu ja Narva. 8. Juuli 1709.a. toimunud lahingus said rootslased hävitavalt lüüa Vene vägede poolt. Kuningas Karl XII-l õnnestus hädavaevu põgeneda ning vangilangemisest pääseda. Poltova lahing oli sõja pöördepunktiks, mis jätkus veel oma kümmeond aastat.pärast rootsi armee hävingut vallutasi Vene väed 1710.a. Riiga ja Tallinna. Nüüdseks oli kogi Rootsile kuulunud alad Baltikumis läinud Venemaale. Vene väed vallutasidka Soome . Pärast Karl XII surma 1718.a. algasid pikaajalised rahuläbirääkimised Venemaa ja Rootsi vahel. Põhjasõda lõppes 1821.a. Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga. Pilet nr. 2 ; (1) 24. juuli 1812.a
tühi, näljahäda, noor kuningas Karl XII). Venemaal uus auahne, energiline tsaar Peeter I Sõja käik: - 1700 Riia – Poola kogus väed Riia lähedale - Taani purustamine - 1700: Narva lahing (suur lumetorm, venelased kaotavad) - 1704 Rootsi alistumine Venemaale - 1704 Narva ja Tartu vallutamine - 1708 Tartu linna hävitamine, linlaste küüditamine, sõda väljaspool - Rootsi suund Poolale (edukas); Rootsi suund Venele (ei olnud edukas) > 1709 Poltova lahing (Peeter I võit) > 1710 Eesti linnade alistumine - alles 1721. a Uusikaupunki rahuleping - Rootsile tagastati Soome, Venemaa sai Eesti- ja Liivimaa Sõja mõju: Vene aja algus; pärisorjuse taas kehtestamine terveks sajandiks; küüditamine, katk; maa laastatud; üle poole rahvastiku hävis: rahvaarv ca 120 000 Sarnasused: Põhjused – pinged naaberriikide vahel (Venemaa, Taani, Rootsi, Poola vaenutegevus), sõda maa nimel Käik – ca sama pikad sõjad, edu vaheldumine
annaabi.ee 
