' 1704. alustasid Vene väed korraga Tartu ja Narva piiramist. Juulis vallutatakse Tartu tormijooksuga, kuu pärast vallutati ka Narva. Mitu aastat oli olukord, kus idapoolsed linnad/kindlused olid vene all, läänepoolsed olid aga jäänud Rootslaste kätte. Siinseid alasid käsitles tsaar kui ajutist saaki, jätkates rüüsteretki. 1708 . küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ja tühi linn lasti õhku. -küüditamine tabas ka Valga ja Narva elanikke. 1709 - Poltaavia lahing - vene võit, pööras sõjaõnne venelaste poolele. 1710. Riia kapituleerub, samal aastal alistatakse ka Tallinn ja Pärnu. Kaitsjaid(Rootsit) nõrgestas katku levik, mis varsti levis igalepoole üle Eesti. Kui Tallinn oli alistatud lõppes Eestis otsene sõjategevus, sõda ise jätkus aga veel 10'kond aastat. 1721. Uusikauppunki rahu - Põhjasõja lõpp - Ingeri-, Eesti- ja Liivamaa liidetakse Venemaaga. Rootsi aeg on läbi. 18. saj
Poolas võitlesid rootslased märksa edukamalt, August ll asemele pandi Poola troonile rootslastele sobiv kuningas. Rootsi ainsaks vastaseks jäi nüüd Venemaa. 1708. aastal alustasid Rootsi väed sõjaretke kavatsusega vallutada Moskva ning sundida venelasi soodsat rahu sõlmima. Kuid nii see ei läinud, 8.juulil 1709. aastal Poltaavias toimunud lahingus said rootslased lüüa. Kuningas Karl Xlll õnnestus põgeneda ja vangilangemisest pääseda. Poltaavia lahing oli päärdepunktiks sõjas, mis jätkus veel enam kui kümmekond aastat. Pärast Rootsi armee hävingut vallutasid Vene väed 1710. aastal Riia ja Tallinna. Sellega oli kogu Rootsile kuulunud ala Baltikumis läinud Venemaa kätte. Pärast Karl Xll surma 1718. aastal algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised. Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga.
Tema nõudis, et linn tuleb vallutada vähemalt nädalaga. Narva vallutadi vanade Honori ja Victoria bastioni poolsest küljest. Mõlema bastioni müürid langesid 5 peadselt suurtükki tule all kokku ja venelased alustasid tormijooksu linnale. Narva vastupanu oli muutnud Vene soldartid vihaseks ja see tõi kaasa mõtetu vere valamise, selle suutis peatada ainult Peeter I isiklikult. 1708. aastal algas sõjakäigus murrang Venemaa kasuks. Poltaavia lahingus, mis toimus 1709. aastal, purustas Vene vägi Karl XII eliitväe. Venema positsioon muutus kindlamaks ja Peeter I sai kindlaks, et võib Baltimaad täielikult endaga ühendada. Pärast Riia langemist 4 juulil 1710 aastal, alistus Venemaale ka Riia aadel. Selleks, et Venemaa saaks ühineda Baltimaadega, oli vaja võita kohalik balti aadel, kellele lubati säilitada kõik privileegid. Aadel muutus tsaarivõimu ustavaks käsilaseks, sest ta sai aru, et Venevõim tagab nendele endiselt
annaabi.ee 
