Tõnisson, eesmärk saada esindatus Balti-Saksa omavalitsuses ja arendada Eesti kultuuri, liberaalid. 1917 Veebruari revolutsioon, tulemuseks Nikolai II troonist loobumine, leiab aset monarhia lõpp, algab demokraatia periood (veebruar-oktoober). Parempoolsel tiival tekib Maarahva Liit e. Maaliit (liider Päts, häälekandja ,,Kaja``). Tööerakonna tekkimine (liider Jüri Vibus), päästab Eesti relvaväeosad, mille vasto on polsevikud, 1 kolmest päästekomitee liikmest (veebruar 1918-Päts, Vibus, Konik). Tähelend katkeb 1918 Soomes, võetakse kinni ja lastakse maha, puhkab Pilistvere kalmistul. 1919 iseseisvuse perioodil toimub erakondade ümbernimetamine (Maaliidust-Põllumeestekogu, Tõnissoni parteist-Rahvaerakond), tekib Kristlik Rahvaerakond. 1934 erakondlik paljusus. Eestimaa Kommunistlik Partei (eesmärgiks kodanliku vabariigi
Sellele lisandud rinnetel olevate sõdurite mässumeelsus. G.Rasputini suur mõju keisriõukonnas. 1917.a. veebruaris algas Peterburis(Petrograd) revolutsioon, mille aluseks olid rahvarahutused(keisrivõimu vastu). Revolutsiooni tulemusena loobus vane keiser Nikolai II võimust. (märts 1917). Venemaad tahetakse muuta demokraatlikuks riigiks. Moodustatakse ajutine valitsus ja kokku tahetakse kutsuda rahvaesindus. Aga kuna olukord ei oaranene, siis koguvad võimu järjesr rohkem enamlased e. polsevikud(kommunistid) e. punased. Neid jutis Vladimir Iljis Lenin(Uljanov). Nende hüüdlause ,,Rahu, leiba, maad!" Kasvas punaste toetus ja 1917 oktoobris viisid nad läbi oktoobripöörde. Venemaal tulid võimule kommunistid. Pilet nr. 15 ; (1) 18.saj. nimetati valgustussajandiks. Muutus inimese maailmapilt, tähelepanu hakati pöörama haridusele, loodusele, teaduse arengule. Väkja olid kujunenud erinevad teaduse valdkonnad ja teadlased.
Maapäeva istungil moodustati ka Eesti Kongress. 04.07.1917 - Maapäeva teisel istungil teatas Jüri Vilms, et Eesti peaks taotlema föderatiivseid õigusi Vene Ajutiselt Valitsuselt, mitte iseseisvumist. 29.09.1917 - Saksa laevastik jõudis Eesti saartele. 25.10.1917 - Venemaal puhkes Oktoobri revolutsioon, kommunistide juhtimisel. 23.10.1917 - Eestis puhkes revolutsioon enne venemaad. Eestis juhtis seda Viktor Kingissepp, kes võttis Poskalt kubermangukomissari ametikoha üle. Polsevikud lubasid rahu, leiba ja maad ja eestlased jäidki neid uskuma. Enamlaste partei Eestis oli suurim ja hakkas kohe korraldama punast terrorit. Tehti algust ka küüditamise ja natsionaliseerimisega. Hakkati asutama komuune. 26.10.1917 - Eestis revolutsionäärid võitsid. 15.11.1917 - Jaan Tõnisson (mõningatel andmetel Otto Strandmann) kutsus kokku Eesti Maapäeva ja valmistas selleks ette seadus eelnõud: Kõrgeimaks võimuks kuulutada Maapäev. Maapäeva vaheajal valitseb vanemate kogu.
annaabi.ee 
