Mitu korda kais Eestis sõdimas Novgorodi vürst Mstislav ja ka taanlased. *Rootslased tegelesid peamislt Soome ristiusustamisega. Läänemerele olid ilmunud juba ka sakslased- 1159.a rajasid nad oma esimese Läänemere-äärse linna, Lüübeki,millega saksa idakaubanus sai kindla tugipunkti. *Kaupmehed ei olnud maadevallutajad, neid huvitasid Vene turgudele viivad kaubateed, mille juures oli võtmetähendusega Väina e Daugava suue. Sealt sai jõge ja jõe kallast mööda Polotskisse, maad möda aga läbi Latgallia Pihkvasse. *Põhjused, miks Eesti 12.sajandiks ikka riiklust ega riiki ei tekkinud. Üks võimalikke põhjusi on,et tähtsamad kaubateed Eesti lähedalt möödusid kuid ükski ei läinud otse läbi. Teine võmalik seletus on, et eesti ühiskonnal jäi napilt puudu sellest materiaalsete hüvede kuhjumise kriitilisest piirist, mis on riikluse sünniks vajalik ehk majandus peab olema piisavalt tootlik ja maa piisavalt jõukas. 5
autori kodunt neljaks aastaks eemale. Ta kohtus neiu Valentinaga ja 1918 aastal sai ta poja Georgi isaks. Kroonilise keskkõrvapõletiku tõttu sõjaväeteenistusest vabastatud kirjanik võttis oma pere ja suundus Valgevenemaalt kodulinna Tartu poole 1918. aasta hilissuvel. Teekond kujunes arvatust hoopis raskemaks. Esialgu sõideti umbes 60 kilomeetrit laevaga, siis umbes 70 kilomeetrit hobusega maakonnalinna Polotskisse, kus tuli veel läbi teha 2-nädalane karantiin. Polotskist Tartusse sõideti juba rongiga. Perekond jõudis Tartusse paar kuud enne Vabadussõja algust. Ajajärk oli pöördeline. Jutustusest: ,,Inderlin" on lüüriline reisijutustust oma pere keerulisest teekonnast läbi sõjaaegse Venemaa Eestisse. Inderlin oli ta poja üks hellitusnimedest, mille inspireeris poisi emapoolse vanaema hüpituslaul "Inder-linder-linder-lin". See on raamat nii täiskasvanuile kui lastele
1205. aastal jõudsid ladinakristlased Aizkraule linnuseni, mis põletati ja alistati. Nii olid riialsed jõudnud vaid umbes viie kilomeetri kaugusele Konkesest, mille õigeusklik vürst Vjatško palus piiskopit rahulepingut, mis püsis siiski vaid lühikest aega. 1206. aastal saatis piiskop Albert isegi saadikud Polotski vürsti vastu, soovides saavutada vürsti sõprust ja soosivat suhtumist, nagu too oli ilmutanud tema eelkäija, piiskop Meinhardi suhtes. Kohapeal selgus aga, et Polotskisse olid juba saabunud liivlaste saadikud, kes taotlesid vürsti abi Alberti vastu, kes väidetavalt süüdistasid piiskoppi vägivallas ja liigsete kirikukümniste nõudmises. Nii luhtus kava Riia ja Polotski vahel rahu sõlmida. Liivlaste katse saada Polotski vürsti toetust viitab aga nende valmidusele jätkata venelastele andami maksmist. 1207. aastal sõlmiti siiski ka uus kokkulepe Koknese vürsti Vjatškoha, aga peagi puhkes konflikt ning Vjatško lahkus Venemaale. Järgmisel ajal rajati ja
annaabi.ee 
