Võnnu -> riiast ristisõdijatele abi -> eestlased katkestasid Võnnu piiramise ja taganesid Ümera jõe metsadesse, võtsid sisse positsioonid, sest teadsid, et ristisõdijad tulevad -> ristisõdijad põgenesid. Eestlaste jaoks oluline – näitas, et sakslased ple võitmatud. Liivlastest said eestlaste vastased. o 1211 Piiskop Albert korraldas suhteb Polotskiga – need ei olnud enam sõjas faktorid. Sakslased koos liitlastega piirasid Sakala tähtsaimat keskust, Viljandi linnust. Sõlmiti vaherahu, linnus jäi eestlaste kätte. Sõjas osalesid pooled eesti suurematest maakondadest – Ugandi, Sakala, Läänemaa, SAAREMAA, Harjumaa, Revala Turaida sõda
abiga õnnestus linnal piiramisest vabaneda. · Ümera lahing, kus eestlased võitsid. 1211 1212 1213 · Piiskop Albert korraldas · Liivlaste ja · Sakslased lasid leedulaste suhted Polotskiga. latgalite vahel väe oma territooriumilt · Sakslased asusid piirama üritati ülestõusu läbi. Viljandi linnust maha suruda. · See võimaldas neil Sakalat · Võitlus oli raske ja · Eestlasi vaevas laastada. ohvriterohke. Paluti rahu, samal ajal mis ka sõlmiti. leedulased. · Kevadeks olid sõtta kistud Ugandi, Sakala, Läänemaa ja Saaremaa, peagi
· 1217 aastal 6. Jaanuaril tehti sakslastega ühine sõjatetk venemaale o Tasuretkelt pöörduti tagasi vangide, kariloomade, hobuste jm. Röövisaagiga. VÕIT OTEPÄÄ ALL · Alles nüüd hakkasid Phkna ja Novgorod tunnetama sakslastest lähtuvat hädaohtu. · Otsustati eestlastega ühiselt nende vastu välja astuda. · Liidusuhted sõlmiti esmajoones saarlastega o Saarlased olid jiba 1216 teise vürstiriigi polotskiga riia vastu ühisaktsiooni planeerinud. · 1217 veebruaris saabus suur venelaste vägi otepää alla. o Nendega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki · Piiramine kestis 17 päeva · Riiast saadeti sakslastele abiks 3000 meest eesotsas ordumeistriga. · Sakslastel õnnestus suurte kaotustega linnusesse jõuda. · Kolmandal päeval pärast sakslaste abiväe saabumist algasid läbirääkimised.
Aleksandil vähe vägesid, tuleb 1259 uuesti mongoliväega ja kõik novgorodlased loendatakse ära, surutakse igal pool ülestõusud maha. 1262 Aleksander taas Kuldhordi, veedab seal terve talve. Arvatakse, et püüdis khaani veenda, et maksude kogumine anda vürstide endi kätte. Sest Baskakid on lühikest (1252-1262 allikates mainitud) aega. 14. novembril 1263 sureb Aleksander (1220 sündinud). 12. sajandi Kiievi Vene riigi katse Eestis oma võimu katsetada. Novgorodimaa ja Eesti suhted. Polotskiga on teatud suhted ja sidemed, mille Daugava õe ääres elavad latgalid ja liivlased Polotskile huvipakkuvamad. 12. sajandi sündmused seotud esmajoones Novgorodiga. Nagu 11. sajandil 1030ä1061, võib 12. sajandi sündmused jagada nelja perioodi. 1111-1116 on kolm sündmust. 1111 Novgorodi vürst sõjakäiku Otselasse, seda on märgitud kahel sõjakäigul, teisel mainimsel nagu asuks mere juures. See meri tundub kahtlane, võib arvata, et tähendas KirdeLÄti ala Adzelat, isegi 20