Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"polooniumini" - 4 õppematerjali

Metallide füüsikalised ja keemilised omadused
2
doc

Metallide füüsikalised ja keemilised omadused

moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.Poolmetallide ja mittemetallide kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest. Perioodilisussüsteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jäävad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; üles paremale jäävad mittemetallid. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Need omadused tulenevad põhiliselt sellest, et metalliaatomi väliskihi elektronid

Keemia → Keemia
160 allalaadimist
Üldkeemia kordamisküsimuste vastused
19
docx

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

Kui neid vesiniksidemeid ei oleks, oleks ka vesi tavatingimustes gaas. 5. Mis on metallid? Nimeta metallide põhiomadused! · Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabuelektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise vore, mis annab neile iseloomuliku metallilise laike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hasti sepistatavad. · Perioodilisussusteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jaavad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; ules paremale jaavad mittemetallid. · Praktikas kasutatavatest metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid hobe ja vask, kullaltki head on ka kuld ja alumiinium. Ehitus ja omadused · Läikivad · Sepistatavad · Suure tihedusega · Kõvad · Head elektri ja soojusjuhid · Keemiliselt aktivsed · Tahked metallid on kristalsed ained. Metalli kristallvores ehk metallivores paiknevad

Keemia → Üldkeemia
158 allalaadimist
Üldkeemia
34
pdf

Üldkeemia

korral. ANORGAANILISETE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE OMADUSED. 12. Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike. Metallid on hea elektri- ning soojusjuhtivusega ja on ka enamjaolt hästi sepistatavad. Perioodilisussusteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jäävad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; üles paremale jaavad mittemetallid. Praktikas kasutatavatest metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid hõbe ja vask, küllaltki head on ka kuld ja alumiinium. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus ­ aine mass ruumalaühikus Sulamistemperatuur ­ aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma

Keemia → Üldkeemia
69 allalaadimist
Keemia aluste KT3
29
doc

Keemia aluste KT3

alati redutseerijana. Hapnik ja halogeenid (väliskihil elektrone suhteliselt palju) käituvad eelkõige oksüdeerijatena. 4. Selgitage diagonaalset seost perioodilisussüsteemis näidete abil. Igal rühmal on oma iseloomulik valentskihi elektronide jaotus, mis määrab paljuski elemendi omadused ­ iga rühma esimene element erineb järgnevatest rohkem kui need omavahel ­ diagonaalsed seosed Perioodilisussüsteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jäävad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; üles paremale jäävad mittemetallid. Mõnikord esineb diagonaali - suunaline sarnasus, näit. paarid Li - Mg, Be - Al, B - Si Põhjused: sarnasused sisemiste orbitaalide täitumisel 5. Selgitage perioodilisi seoseid näidete abil hüdriidide omadustes. Kirjeldage soolataolisi, metallilisi ja molekulaarseid hüdriide ning kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Kõik pea-alarühmade elemendid (v.a

Keemia → Keemia alused
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun