oli Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik. Hiigelaegadel ulatusid riigi piirid Läänemere kallastelt Musta mereni ja Lääne-Bugist Volgani. Selle suure ja võimsa Vana-Vene riigi teket kirjeldati 12. sajandil kirjutatud kroonikas järgmiselt. Slaavlaste põhjapoolsed hõimud: Ilmeni slaavlased, krivitsid ja nende soome hõimlastest naabrid, vepslased, vadjalased, tsuudid (eestlased) maksid andamit mere tagant tulnud varjaagidele (normannidele), lõuna-slaavlaste hõimud poljaanid ja nende naabrid kasaaridele. Põhjahõimud polnud asjade käiguga nõus. Nad ajasid varjaagid mere taha ja otsustasid "ise maada valitseda". Kuid vabadus osutus neile üle jõu käivaks ning nende vahel puhkes vaen ehk üks hõim tõusis teise vastu. Siis tulid nad kokku ja otsustasid endale vürsti otsida, kes "korra majja" lööks. Nad saatsid saadikud mere taha varjaagide vürstide juurde ettepanekuga: "Meie maa on suur ja rikas, kuid korda seal pole. Tulge meid valitsema ja
2. Idaslaavlased- venelased, ukrainlased, valgevenelased. 3. Lõunaslaavlased- bulgaarlased, serblased, horvaadid, sloveenid, tsernoboolased e monteneegrolased Idaslaavlases: · asualaks kujunes territoorium Novgorodis Kiievini. · Peamisteks tegevusaladeks oli põlluharimine, karjakasvatus. Mida rohkem Novgorodi poole-kaubandus, käsitöö. · Hakkasid tekkima Ida-Slaavi hõimuliidud, millest tähtsamad olid poljaanid, trevljaanid, ulitsid, vjaatitsid, kriivitsid, rossid Vana-Vene riik: · Vana-Vene riigi alguseks loetakse aastat 882, kui Rjuriku poeg Oleg (Helga), Novgorodi valitseja, ühendas Kiievi. · Ühiskonnas oli tekkinud kihistumine: o Kiievi vene valitsejaid kutsuti suurvürstiks, kellele omakorda allusid osastisvürstid. o Igalühel neis oli oma druziina (sõjaline kaaskond) · Tuntumad suurvürstid olid: o Oleg (879-912)
paganlikud traditsioonid tugevamalt juurdunud. Seega aasta 988 mida kroonikas ristiusu astumisega sostatakse on meelevaldne(võibolla vürst ja tema armee astus sel aastal) ja tegelik ristimine kestis veel mitu sajandit. 12. Ristiusu vastuvõtmise tagajärjed (Sergejev, Vseviov 2002, 99110). Uue usuga toimus hõimugruppide koondumine ühe usulise maailmavaate taha, kadusid senised hõimunimed mis asendusid ühtse nimetusega Russ, asukad polnud enam poljaanid,krivitsid jne vaid russitsid(russid). Teisalt tõstis õpetus ühtsest suurvürstlikku võimu pühitsevast jumalast keskvõimu enneolematutesse kõrgustesse. Vürst polnud enam pelgalt sõjaväeline juht. Ristiusu vastuvõtmisega said ka kirikutsest maaomanikud mis kiirendas omakorda osa maa kinnistumist ilmalike võimukandjate e bojaaride kätte. Tänu ristiusu vastuvõtmisele sai venamaast kristliku maailma liige tänu millega tihenes oluliselt muu maailmaga läbikäimine
annaabi.ee 
