Haldaja roll ja võimalused hoone turvalisuse tagamisel Kogemused 23 uue korterelamu, Kawe Plaza äri- ja büroohoone ja Viru Keskuse käivitamiselt Sulev Jaanus/ haldusjuht Kujutlused ja tegelikkus Enne taasiseseisvumist teave miilitsa -/ hiljem politseistatistikast Viimasel aastakümnendil on teabeallikad mitmekesistunud. Kuritegusid sooritatakse rohkem, kui politsei-statistika kajastab. Murdvargusi x 3, kallaletunge x 5, vandalismiakte x 10, avalikke vargusi , vägistamisi, tapmisi x 6 Kuritegude sooritajad on noored 50 % sooritajatest alla 21- aastased. Noormehed ca 18a. Tütarlapsed 16 a. Enne 28a. sünnipäeva ca 25 % esitatud kriminaalsüüdistus Kuritegevus jaotub piirkonniti ebaühtlaselt
küsitletuist langenud viimase 12 kuu jooksul vägivalla, vägivallaähvarduse, varguse elamust või autost, tänavaröövi või autovarguse ohvriks. Pealinnadest oli kuritegevuse ohvriks langenute osakaal kõrgeim Tallinnas (24%); järgnesid Vilnius (21%) ja Riia (19%). Küsitluse andmetel teatati kuritegudest politseile kõige aktiivsemalt Eestis (53%); järgnesid Leedu (43%) ja Läti (38%). Elutingimuste uuring näitab Balti riikide vahel oluliselt väiksemaid erinevusi kui ilmneb politseistatistikast. Politsei poolt registreeriti 1999. aastal 100 000 elaniku kohta Eestis 357, Leedus 208 ja Lätis 180 kuritegu. Peamisteks suurte riikidevaheliste erinevuste põhjusteks politseistatistika puhul võib pidada erinevusi seadusandluses ja kuritegude registreerimise praktikas; samuti kuritegudest politseile teatamises mitte sedavõrd suuri erinevusi kuritegevuse tegelikus tasemes. Hoolimata asjaolust, et elutingimuste uuring kajastab vaid osa
aga kolmandik.Nii kannatas raseduse ajal endise partneri poolse vägivalla all 2,2 korda, seksuaalse vägivalla all 1,5 korda ja vaimse vägivalla 1,6 korda rohkem naisi kui Eestis keskmiselt.Iga viies naine kinnitas, et tema partneripoolne vägivald algas pärast rasedaks jäämist. Statistikat perevägivalla ohvrite kohta Numbrilisi andmeid perevägivallajuhtumite kohta on võimalik saada peamiselt kahest allikast politseistatistikast ning mitmesuguste uuringute kaudu. Kuna perevägivald on suures osas nö varjatud ehk enamikust vägivallajuhtumitest politseile ei teatata, on asjakohane ametliku statistika kõrval tutvuda ka uuringutulemustega. Seejuures tuleb arvestada, et uuringute tulemused sõltuvad sellest, mida ja millises vormis on küsitud (kuidas vägivalda määratletakse, millise perioodi kohta küsitakse jmt) ning statistika ja uuringutulemused ei ole võrreldavad.
annaabi.ee 
