2001 58 497 2002 53 293 KURITEGUDE AVASTAMINE: Avastatud kuritegu on kuritegu, mille toimepannud isik või isikud on välja selgitatud. Kuritegude avastamise protsentuaalsed näitajad, paranesid oluliselt 1992. aastast kuni 1996. aastani; viimastel aastatel on kuritegude avastamine püsinud 28-32 protsendi vahemikus. Avastamise protsenti ei peeta enam esmaseks politsei töö näitajaks ning seoses sellega piirdutakse 6 politseistatistikas reeglina vaid avastatud kuritegude arvu näitamisega. 1999. aastal avastati 14 926 kuritegu; 1998. aastal 14 336. Avastatud kuritegude arv on järjekindlalt tõusnud, kuigi avastatud kuritegude osakaal on registreeritud kuritegude arvu kiirema kasvu tõttu ajuti ka vähenenud. Kuritegude avastamine on reeglina madalaim salajaste varguste puhul. Tabel 1991 - 2002 avastatud kuritegude kohta Eestis: Aasta Avastatud kuriteod 1991 5157 1992 6951
Kuritegevus illegaalne käitmisakt, mille saadab tahtlikult korda kriminaalvastutuse eas olev indiviid (vaatevinkel õiguslikust seisukohast käsitlev) Deliquency ld süütegu kordasaatev. Kuritegevus pole haigus, käitumiskalduvus, psühhiaatriline häire. Õiguslik lähenemine tahtlik käitumisakt seaduse (kriminaalõiguse) vastane, mille eest on legaalsed karisutsed riiklikul tasandil reguleeritud. Kuritegelik käitumine(termin) siia alla jäävad nii need aktid, mis politseistatistikas kajastuvad ja mis seal ei kajastu. Kuritegelik käitumine ei märgista indiviidi, vaid kirjeldab käitumist ka siis, kui seda tehakse, aga politseile vahele ei jääda! Official deliquency teod, mis kajastuvad politseistatistikas Varjatud kuritegevus mis ei kajastu politseistatistikas. Õigusrikkuja alaealine kuritegelikult käituv indiviid (juvenile delinquency) 31
hülgamist. Sotstöötajatel piiratud võimalused ohvrite abistamisel. Vähe kompetentsi (85%) ja koolitusi (88%). Ei Peretüli ja perevv võivad tunduda sünonüümidena nagu seda mõnikord meedias käsitletakse, kuid jätku aega (72%). Sekkumine on ohtlik (57%). Sekkumine pol ül (46%) Sotstöötaja saab pigem infot tegelikkuses see nii ei ole. Ka politseistatistikas eristatakse peretüli ja perevägivalda. Peretülide puhul politseist.Perevv suletud ring- info juhtumitest ei liigu. Tuleks teha võrgustikutööd, infovahetust. Peam lahendatakse olukord suuremal osal juhtudest patrulli külastusega probleemsesse perre ja sellest enamasti infoallikaks sotstöötajale on politsilt laekuv info(58%), puuduseks et mitte alati ei saa sotstöötaja seda piisab. Perevägivalla puhul aga algatatakse enamasti kriminaalmenetlus
Abikaasadele (elukaaslastele) ja teistele pere liikmetele räägitakse vägivallast juba tunduvalt harvemini. See on ka mõistetav, kuna perevägivallal on suur osakaal kõikides vägivalla juhtumites ja perevägivald on domineerivalt just abikaasade (elukaaslaste) vaheline konflikt. Politseid teavitab kõige raskematest ja eluohtlikumatest juhtumitest vaid 10% naistest ja 14 % meestest. See on ühtlasi peamine põhjus, miks vaid vähene osa naistevastase vägivalla juhtumitest kajastub politseistatistikas. Arstide poole pöördub uuringu andmetel vaid 7-8% ohvritest, sõltuvalt vägivalla juhtumi tõsidusest. Kriminaalsüüdistuseni või süüdimõistva otsuseni jõuab kohtus ka kõige raskematest juhtumitest vähem kui kümnendik. Vägivallatseja jääb valdavalt karistamata. Ja kuigi perevägivald on ohtlik ja 20 raskete tagajärgedega kuritegevus, on seda tõkestada või ennetada ametkondlikel institutsioonidel
annaabi.ee 
