Käsitleti selliseid küsimusi nagu kas üldise korrakaitsehalduse jaoks oleks vaja eraldi üldist korrakaitseseadust. Vaadati üle ka Eestis kehtiv õiguse, nüüdisaegsele politseiõigusele esitatavad põhiseadusõiguslikud nõudeid, õigusriigi aluspõhimõtteid ja kriminaaljälitust, põhiõiguseid, demokraatia aluspõhimõtteid ning korrakaitseõigust ja politseiõigust. Autor pakkus välja, et saab teha ettepaneku sätestada tulevases Eesti politseiseaduses järgmised osad: 1. osa: Kuritegude ja väärtegude jälitus 1. peatükk: Pädevus 2. peatükk: Volitusalused 1. jagu: Standardmeetmed 2. jagu: Üldvolitus 2. osa: Ohutõrje ja korrarikkumiste kõrvaldamine 1. peatükk: Pädevus 2. peatükk: Volitusalused 1. jagu: Standardmeetmed 2. jagu: Üldvolitus (koos volitustega häirija kohustamiseks ja mittehäirija kaasamiseks ning vahetuks täideviimiseks) 3
karistusregistri andmetele, kui tal on seda vaja kliendilepingu täitmiseks. Karistusandmetele ligipääsu andmine võimaldab eradetektiivil paremini oma tööd teha ning karistusregistri andmete kättesaadavaks tegemise eradetektiivile ei too enesega kaasa negatiivseid tagajärgi. Eradetektiiv saaks ligipääsu ainult neile andmetele, mis puudutavad isiku karistatust ning seda ainult juhul, kui seda on vaja kliendilepingu täitmiseks. Politseiseaduses tunnistatakse kehtetuks § 13 p 19, mille kohaselt on politseil õigus anda välja ja tühistada litsentse eradetektiivbüroode avamiseks ning tegevuse korraldamiseks. Politseiseaduses tunnistatakse kehtetuks § 13 p 19, mille kohaselt on politseil õigus anda välja ja tühistada litsentse eradetektiivbüroode avamiseks ning tegevuse korraldamiseks. Kuna eradetektiivi tegevuslubadega seonduv saab eradetektiivinduse seadusega täpsema
muud transpordivahendit; 3) relvastatud vastupanu korral; 4) vahi alla võetud isiku koos relvaga põgenemise tõkestamiseks; 5) pantvangi vabastamiseks. 5 Relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise viisi ja liigi piirivalvetoimkonna või -allüksuse poolt määrab toimkonna vanem või allüksuse ülem. 6 Politsei abistamiseks kaasatud piirivalveametnikud kasutavad relvi ja erivahendeid politseiseaduses ettenähtud juhtudel ja korras. 7 Igast relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise juhtumist kantakse ette korras, mille kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond 8 Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond kehtestab vajaduse korral relvade, lahingutehnika, erivahendite ja füüsilise jõu kasutamise eeskirjad, lähtudes nende kasutamise spetsiifikast, laadist ja ohutusnõuetest
annaabi.ee 
