......................................................................................................6 Kasutatud allikas.........................................................................................................................9 2 POLITSEI TÖÖ, STRUKTUUR JA ÜLESSANDED Politseiorganisatsioonis on toimunud palju ümberkorraldusija uuendusi. Üheks olulisemaks neist võib pidada kindlastiendiste maakondlike politseiprefektuuride liitumist suuremateks regionaalseteks politseiprefektuurideks.ümberkorralduste eesmärgiks oli prefektuuri rolli suurendamine igapäevase politseitöö korraldamisel., et oleks võimalik senisest enam arvestada regionaalset eripära ning kohaliku kogukonna nõudmisi (Kaasik 2008). Politsei ülesanded ja kujunemine Sõna politsei tähendab organiseeritud ühiskonda, st linna, kogukonda, mis on inglise keelele andnud ka sõna ,,policy" (Kaasik 2008).
menetlustoiminguid ka Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Tööinspektsioon, reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad politseiprefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. Prokurörid on: Prokuröri abi Ringkonnaprokurör Vanemprokurör Juhtivprokurör Riigiprokurör Juhtiv riigiprokurör Riigi peaprokurör Kokku on Eestis täna ca 200 prokuröri Prokuröriks saamine Vastavalt prokuratuuriseadusele võib prokuröri abiks nimetada:
Leiti, et politseiorganisatsiooni otstarbekaks kujundamiseks on tahes-tahtmata vaja otsida õigeid lahendusi just katsetamise ja politseipraktika analüüsimise teel.. Nii täheldati, et politseiasutuste kujundamise määrusega esialgu moodustatud prefektuurid ei tööta alati laitmatult. Seetõttu tehti siseministri ettepanekul 1927.aasta kevadel politseiorganisatsioonides mõningaid parandusi. 1935.aastal moodustati ka raudtee politsei iseseisev prefektuur. Politseiprefektuuride tööd juhtisid prefektid ja abiprefektid. Prefektuuril oli oma kantselei politseiametnike ja vabateenijatega. Prefektuuridele allutati nii välis- kui ka eripolitsei. Välispolitseis töötasid konstaablid, allkonstaablid, vanemkordnikud ja kordnikud. Eesti välispolitsei kindlustas Eesti Vabariigis laitmatu avaliku korra. Selle täiustamiseks kehtestati politseivalitsuse direktori R.Veermaa 01.märtsi 1938 korraldusega linnades uus politsei välisteenistuse kord
annaabi.ee 
