Juhendaja: Antek Kasemaa Tallinn 2016 Juhtum 1. M. maakonna politseiprefektuuri juhtum Küsimused: 1. Analüüsi antud situatsioonis olevaid kõiki lahendusalternatiive, tuues välja iga variandi positiivsed ja negatiivsed küljed. Too lisaks olemasolevatele välja üks omapoolne alternatiiv ja analüüsi seda samamoodi. Lähtuvalt oma analüüsist, tee valik ja põhjenda seda. 2. Milline on situatsioonist lähtuvalt politseiprefekti juhtimisstiil? 3. Kas antud olukorras on tegemist programmeeritud või mitteprogrammeeritud otsusega? Põhjenda oma vastust. 4. Kas sinu otsus jääb määramatuse, riski, ebamäärasuse või mitmemõttelisuse piirkonda ning millisesse kolmest otsustusmudelist võib prefektuuri juhtide otsustusprotsessi liigitada? Põhjenda oma vastust. Vastused: 1. Esimeseks lahenduseks pakuti välja variant: taodelda teabetalitusse politseiametniku töökoht
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7-8 toodud tahvlitele võib kanda suurveose laiuse, pikkuse või kõrguse tegeliku arvväärtuse meetrites, suurendades tahvli püstmõõdet. (11) Saateautode ja erisõidukite juhid tuleb varustada sidevahenditega. [RTL 2003, 23, 333; - jõust. 01.03.2003] §15. Politsei osalus liiklusohutuse kindlustamisel Kui suurveose laius on üle 6 m, peab loa taotleja enne loa saamist pöörduma kohaliku politseiprefekti poole, kes otsustab politsei osalemise vajalikkuse liiklusohutuse tagamisel (politsei saateauto, reguleerijate osavõtt jne). §16. Veo abiteenistus (1) Veol kasutatakse abiteenistust teel, selle kõrval või kohal olevatest takistustest ohutuks möödumiseks. Elektriliini all töötamisel tuleb arvestada elektriohutusnõudeid. (2) Teel töötav inimene peab kandma standardi EN 471:1994 «Märguriietus» kohast vähemalt 2. klassi orani ohutusvesti või -riietust.
Väljastatud tegevuslubade kohta peab Politseiamet arvestust. Eelnõu neljas peatükk sätestab muud piirangud eradetektiivi tegevusele. Nendeks on eradetektiivi varaline vastutus õigusvastase käitumise eest ning kohustus omada kutsekindlustust. Eelnõu viies peatükk sisaldab endas järelevalve sätteid eradetektiivide tegevuse üle. Järelevalve eradetektiivide tegevuse üle on pandud politseiprefektuuridele, seda teostab politseiprefekti poolt määratud politseiametnik. Eelnõuga on ette nähtud eradetektiivide tegevuse korraline kontrollimine, mis toimub vähemalt üks kord aastas. Järelevalveametnikule on antud õigus teostada vajadusel ka erakorralist kontrolli, selleks võib vajadus tekkida näiteks kaebuste laekumisel eradetektiivi tegevuse peale või materjali saamiseks, et esitada loakogule andmeid, mis annaksid alust eradetektiivi tegevusloa kehtivuse peatamiseks või äravõtmiseks. Eradetektiivil on kohustus
2) maavanema, maakonna haldusfunktsioone täitva organi või selle ametiisiku õigusakti või toimingu peale; 3) vähemusrahvuste kultuuriautonoomia esinduskogu ja selle täitevorgani või viimase ametiisiku õigusakti või toimingu peale; 4) kohaliku omavalitsuse esinduskogu ja selle täitevorgani ning viimase ametiisiku õigusakti või toimingu peale; 5) muu autonoomse asutuse või selle ametiisiku õigusakti või toimingu peale; 6) politseiprefekti, politseikomissari, notari või perekonnaseisuametniku õigusakti või toimingu peale; 7) mittetulundusühingu või nende ühingute liidu juhtorgani või ametiisiku õigusakti või toimingu peale; 8) valimiskomisjoni õigusakti või toimingu peale. Halduskohtusse võib pöörduda ka halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks; õigusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on
annaabi.ee 
