sageli keegi mõjukatest üliõpilastest. Rektori peamised ülesanded olid: üliõpilaste immatrikuleerimine ehk kandmine ülikooli nimekirja (matriklisse), suurkooli vara valitsemine, pidulike koosolekute juhatamine, korra eest vastutamine, kohtumõistmine akadeemilise pere liikmete üle ning ülikooli ja linna vaheliste tüliküsimuste lahendamine. Nende ülesannete täitmisel olid rektorile abiks palgalised prorektorid, sekretärid, notaariused, sündikud ja teised ametimehed. Ülikooli politseimeistri ülesandeid täitis pedell, kes viis ellu rektori ja dekaanide korraldusi. Pedelli ametikohta peeti tähtsaks ja auväärseks, mistõttu paljudes ülikoolides võis pedellideks saada üksnes aadlik. Keskajal ei tehtud vahet kesk-ja kõrgema hariduse vahel, võisid ülikooli astuda õige noored poisid(alates 14.eluaastast), eeldusel, et nad valdavad piisavalt ladina keelt. Kuid üliõpilased ei tohtinud olla abielus kuna abielu peeti tõsiseks
Samuti öeldi, et ta on keerutaja ja salgaja, patu-ja nutukott ning ülinisti võlts inimene. Liisa .. oli toaneitsi. Juhan .. oli kutsar. Jettela .. oli 18-aastane peretuttav, kes oli autoriteetne, tark, tragi.Tema isa oli Hr. Laming. Jettelal oli 2 last politseimeistri abiga. Tiit .. oli mees, kes kaotas Timo tegude läbi oma silma.Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast välja murda, et
meistri Piltiluse tütar. ( ta oli Jete isa tütar... sellepärast ta talle niiväga Jetet meenutaski) Anna tuli ikka ka Viljandise matustele. Aga sellest isa jutust ei teinud ta Annaga juttu. 19.veebruaril 1832 Ta piinleb mõttetes, et armastas ju Jetet. 22.veebruaril 1832 Eeva tuleb ütlema, et Georgi Sveitsi lossis on palju poola põgenikke. 6-ndal märtil 32 Praost Masing on surnud.Jette Laming olnud jõulude ajal Võnnu politseimeistri abile mehele läinud. 13-ndal märtsil 1832 Nad läksid Masingu matustele ja seal oli palju võõrast rahvast. Äkki tuli välja , et masingu käikiri oli kadunud, ja kellelgil ei lubatud enne lahkuda, kui see laitud on, sest arvati, et selle on keegi matusteliset võtnud. Kahtlased peati läbi otsima aga proua ei teinud seda. Ja käsikiri jäigi kadunuks. 18.veebruaril 1836 ... 22.veeb. Jüri käis Võisikul aga ennem tuli Jakob juurde. Ta rääkis oma kadeti elust. Siis kutsus
annaabi.ee 
